Millised on investeerimisvõimalused võlakirjaturul?

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,29%7 708,33
DOW 30−0,07%53 529,36
Nasdaq −0,51%26 404,89
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,29%7 708,33
DOW 30−0,07%53 529,36
Nasdaq −0,51%26 404,89
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.

Rait Kondor

Rait Kondor, INVL Family Office’i investeerimisstrateeg

Rait Kondor, INVL Family Office’i investeerimisstrateeg
Foto: INVL Financial Advisors Eesti filiaal

Kui tervikuna võrrelda varaklassidena hoiuseid, võlakirju ja aktsiaid, siis tasub meeles pidada, et kui hoiuste puhul on raha kaotamise risk väga madal, siis võlakirjade ja eriti aktsiate puhul raha kaotamise risk järjest tõuseb. See tähendab, et nii hoiused, võlakirjad kui aktsiad on mõeldud erinevate investeerimiseesmärkide jaoks. Aktsiaid ostes saab investor osaluse ettevõttest, kuid võlakirju ostes annab investor võlakirja väljastajale (tavaliselt ettevõttele või riigivalitsusele) laenu. See limiteerib erinevalt aktsiatest võlakirja väärtuse ülespoole liikumise võimaluse.

Võlakirjaturu erinevad riskitasemed

Võlakirjadest rääkides tuleb aru saada, et ka võlakirjaturul, sarnaselt aktsiaturgudega, võivad riskitasemed olla väga erinevad. Võlakirjasid ühendab küll see, et kõikidel võlakirjadel on üldiselt lõpptähtajad võlakirjade põhisumma tagasimaksmiseks (kuigi on olemas ka ilma lõpptähtajata võlakirju), kuid emitendi risk võib olla väga erinev.

Võlakirjaturul alustatakse madalama riski poole pealt riigivõlakirjadega ehk valitsuse poolt emiteeritud võlakirjadest. Valitsuse võlakirju peetakse turvaliseks selle tõttu, et valitsus on ainus institutsioon, mis saab maksutulu sisse nõuda sunni ähvardusel. Ehk valitsuse kontodele laekub alati tulu, on siis riigikodanikud valitsuse tööga rahul või mitte. Ettevõtted peavad tulu teenimiseks pakkuma turule tooteid ja teenuseid, mille järele on nõudlus. Seetõttu on investorite vaates üldiselt ettevõtete laenude tagasimakse risk suurem, kui valitsustel, sest investor peab alati hindama, kas selle konkreetse ettevõtte teenused ja tooted on ka viie aasta pärast turul konkurentsivõimelised. Kuigi nii nagu ettevõtete puhul ka riigivõlakirjade puhul võivad riskitasemed olla väga erinevad.

Investori jaoks rasked valikud

Iseseisvalt võlakirju valides on investori jaoks mitu keerulist ülesannet. Esiteks peab aru saama, millisel tasemel firma kapitalistruktuuris antud võlakirjad asetsevad ja kas nende vastu on ka mingit tagatist emitendil pakkuda või mitte? Seetõttu ei saa investor võlakirja suhtelist atraktiivsust hinnata üksnes intressimäära ja tähtaja alusel – arvestada tuleb ka teiste teguritega. Lisaks kapitalistruktuuri ja tagatiste mõistmisele peab investor aru saama ettevõtte ärimudelist – kuidas see suudab maksta kupongiintressi ja milline on plaan võlakirjade refinantseerimiseks või lunastamiseks?

Kui investor ei soovi kogu eelnevat analüüsi ise teha või see tundub liiga keeruline, võib järgmise sammuna kaaluda investeerimist võlakirjafondi. Rahvusvaheliste võlakirja- ja indeksfondide puhul tuleb arvestada, et sõltuvalt fondi profiilist – eelkõige sellest, kui pika tähtajaga võlakirjad fondiportfellis on – võib fond olla tundlik turuintresside muutustele. Kui intressimäärad langevad, tõuseb võlakirjade hind ja fondiosaku väärtus võib suureneda. Kui intressimäärad aga tõusevad, tuleb investoril arvestada osaku väärtuse languse või vähemalt väiksema tootlusega, kui fondi võlakirjade algselt oodatud tulumäär seda lubas.

Selle jaoks, et investor ei peaks ise keerulisi valikuid tegema pakutakse võlakirjaportfelli juhtimise teenust või võimalust investeerida võlakirjadesse võlakirjafondi kaudu.

INVL Family Office’i klientidele saame lisaks traditsioonilisele võlakirjaportfelli haldamisele pakkuda näiteks INVL Bridge Finance fondi eravõlakirjafondi investeeringuid. INVL Bridge Finance fondil on ette näidata kümneaastane ajalugu ja praeguses portfellis olevad võlakirjad toodavad fondi investoritele netos üle 9% ulatuvat tootlust.

Eravõlakirjafondide turule tulek

Eravõlakirjaturul pole ühtset definitsiooni, kuid põhimõtteliselt tähendab see võlakirjade väljastamist ehk laenu andmist ettevõtetele nii, et võlakirja tingimused lepitakse kokku üks-ühele konkreetse vastaspoolega ning selliseid võlakirju avalikule turule kauplemiseks ei pakuta. Tavaliselt rahastatakse selliseid võlakirju ( private credit, private debt ) eravõlakirjafondide või mitte-krediidiasutuste poolt.

Kokkuvõttes on sellised võlakirjad investori jaoks atraktiivse intressimääraga ning siin on oluline vaadata eravõlakirjafondi investeerimisprotsessi ja võlakirjade tagatisi. Kui fondi meeskond teeb põhjaliku eelvaliku ja taustatöö ning suudab laenu andmisel saada tagatised, siis need asjaolud muudavad sellised võlakirjad investorite jaoks atraktiivseteks. Kuid siin peab alati hoolega vaatama fondivalitseja investeerimispõhimõtteid.

Lisaks võlakirjaportfellidele tasub INVL Family Office’i meeskonnalt uurida võimalusi nii alternatiivsete kui traditsiooniliste varaklasside investeerimisvõimaluste kohta.

„Artikkel on informatiivne ega sisalda investeerimissoovitust ega -nõustamist. Iga investeering on seotud riskidega ning varasem tootlus ei taga tulevikutulemusi.“

Millised on investeerimisvõimalused võlakirjaturul?

Võlakirjaturu erinevad riskitasemed

Investori jaoks rasked valikud

Eravõlakirjafondide turule tulek

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised