Taastumise märke näitav tarbijakindlus toetab ka majanduse kasvu

Eestlaste tarbijakindlus – see, milliseks hindavad inimesed enda rahalist olukorda ning üldiselt majanduse seisu - on juba mõnda aega püsinud madalal tasemel.

Novembri seisuga oli Eesti inimeste tarbijakindlus sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal –mäletame ju kui rängalt 2009. aasta majanduskriis ka Balti riike tabas. Eestlaste tarbijakindlus on hetkel -28,2 punktise näitajaga Euroopa Liidus viimaste seas. Võrdluseks, Lätis oli novembris see näitaja -6,4 punkti ning Leedu positsioneeris end +3,1 punktiga Euroopa Liidu pingerea tugevamate sekka.

Samas on eestlaste tarbijakindlus näidanud arenguid positiivses suunas. -28,2 punkti novembris oli 2,5 aasta kõige kõrgemal tasemel. See näitab, et inimesed tunnevad vaikselt taastuva majanduse ja taastuva ostujõu mõju. Samuti on palgad kasvanud kiiremini kui hinnad: 2025. aasta esimese poolaasta keskmine aastane inflatsioon Eestis oli 4,6%, palgakasv oli 9,1%. Samuti on Eesti inimesed rohkem positiivselt meelestatud tööturu olukorra osas. Arvestades, et majanduse paranemise mõju tuntakse viitega, näitavad need ettevaatlikud märgid, et sellel aastal väikeste sammudega taastunud majanduse mõju on juba tunda.

Veidi kõrgem tarbijakindlus on positiivne, sest see toetab Eesti majanduse vaikset kasvamist. Kasvav majandus aga omakorda tugevdab tarbijakindlust. Kui inimesed tunnevad end rahaliselt ebakindlalt, siis tarbivad nad vähem ning keskenduvad tavalisest rohkem kulude piiramisele. Selleks, et majandus veelgi elavneks on vaja ka sisenõudluse panust tootmissektori järkjärgulisse taastumisse, mille paranemist tegelikult juba praegu veidi näeme.

Madalal tarbijakindlusel ei ole otsest mõju inimese rahakotile, ent siiski võib see kaudselt mõjutada erinevaid rahaga seotud otsuseid, näiteks investeerimist: investeerimisega kaasnevad alati riskid, ent ebakindlamal ajal on inimestel soov pigem riske maandada. Ehk isegi kui investeerimisvõimalused on olemas ja head, siis inimesed ei pruugi neid nii ära kasutada kui nad teeks kindlamal ajal.

Samas on trend kõigis kolmes Balti riigis sarnane ja positiivne - ostujõud kasvab. Nagu öeldud, siis Eestis oli 2025. aasta esimesel poolel keskmine inflatsioon 4,6% ning palgad kasvasid 9,1%. Leedus oli keskmine inflatsioon 3,4% ning palgakasv 9,3%. Lätis vastavalt 3,7% ning 8,9%. Ostujõu kasvu toetavad ka madalamad laenude intressimäärad. Euroopa Keskpank on alates eelmisest aastast mitmel korral intressimäärasid langetanud, mis muudab ka euribori, millega on seotud Eestis enamik kodulaene. Madalam euribori määr jätab inimestele laenumaksetest rohkem vaba raha kätte.

Selleks, et Eesti tarbijad saaksid end taas kindlamalt tunda, on tarvis, et töötleva tööstuse taastumine jätkuks, et sisenõudlus tugevneks ja aitaks rohkem majandusele kaasa ning et Euroopa Keskpank hoiaks intressimäärasid kauem madalamal tasemel, sest nende mõju jõuab majandusse viitega.