Eesti energiajulgeolek sõltub julgusest eelistada oma ressursse
Eesti energiatuleviku kujundamisel on jõutud hetke, kus otsused tuleb teha täna, kohe ja targalt. See, kuhu Eesti liigub taastuvenergia direktiivi rakendamisel, ei ole pelgalt tehniline küsimus, vaid valik, mis määrab meie majandusliku ja keskkondliku suuna aastakümneteks.
“Praegune biolisandite segamise süsteem ei ole win-win. Meie arvutuste järgi annab biolisandivaba bensiin umbes neli protsenti rohkem läbisõitu,” märgib Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos. See kõlab esmapilgul väikese võiduna, kuid tegelikult vihjab palju suuremale murele — massibilansil põhinev arvestussüsteem ei arvesta reaalset heidet, vaid ainult energia massi.
Kui keerulisel ajal oled sahvri lõpuni tühjaks söönud ja see periood läbi saab, siis söömist peab ellu jäämiseks jätkama aga sahver tuleb samal ajal uuesti täis varuda.
Alexela juhatuse esimeest Marti Hääl
Täna valesid otsuseid tehes on hiljem ümber otsustada aeganõudev ja keeruline
Eestil on praegu suurepärane võimalus valida ühiskonnale soodsam suund, kuid palju sõltub sellest, milliseid otsuseid me täna teeme. Ebakindlus on ettevõtetele aga üks kallimaid kulusid. “Kui valida täna vale tee või sammudega venitada, on kursi muutmine hiljem oluliselt keerulisem. Eesti võiks otsustada nii, et võidaks kohalik ettevõtlus, tööjõud ja majandusareng. Selle asemel näib aga praegune suund toetavat pigem välismaiste suurkorporatsioonide tegevusi ja uut impordisõltuvust,” sõnab Ambos.
Alexela nägemuses on kõige mõistlikum lähenemine see, mis põhineb kasvuhoonegaaside tegelikul heitel, mitte kütusesegudel. „KHG-põhine (kasvuhoonegaasidel põhinev) lähenemine on ainus, mis päriselt soodustab kohapealset energiatootmist,“ ütleb Ambos. Näiteks biometaan, mida toodetakse Eestis põllumajandus- ja loomsetest jäätmetest, on miinusmärgilise jalajäljega ehk aitab kompenseerida heidet rohkem, kui ise tekitab. “Üks biometaaniga sõitev buss kompenseerib oma negatiivse jalajäljega ühe diislibussi jalajälje,“ toob Ambos välja. See on lahendus, mis toetaks ringmajandust, kasvataks kohalikku väärtusahelat ning looks ka uusi töökohti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Selle valiku kõrval on aga ka teine valik, see, mida praegu vaikimisi regulatsioon soosib. See tee toetab imporditavat HVO-d (hüdrogeenitud taimeõli ), mis on küll vajalik kütus, kuid mille tooraine maht maailmas on piiratud ning mille hind on tõusuteel. Lennunduses on juba tekkinud plahvatuslik nõudlus samale toorainele SAF-i (Sustainable Aviation Fuel) tootmiseks ning Eesti satuks seetõttu olukorda, kus väliskorporatsioonide hinnakonkurentsist saab meie iga tarbija igapäevane mure. “Valides HVO-d soosiva skeemi, lukustame end süsteemi, kust on väga raske edasi liikuda,” arutleb Ambos.
Tänane madal hind tanklapostil tuleb homse arvelt
Ka Alexela juhatuse esimees Marti Hääl rõhutab laiemat pilti, tuues sisse turuloogika ja tarbija rolli. Tema hinnangul tuleks mõista, et praegune madal hind tanklapostil ei anna tegelikult sugugi rõõmustamiseks põhjust. “Tarbija praegune võit kütusehinnas pikas vaates ei rõõmusta kedagi,“ ütleb Hääl. Tema sõnul käib Eesti kütuseturul hinnasõda, mille tervikmõju ei avaldu täna, vaid hiljem.
Kui hinnasõjas surutakse marginaalid nii alla, et ettevõtted ei suuda enam normaalselt investeerida, tabab turgu varem või hiljem järelmõju. „Kui keerulisel ajal oled sahvri lõpuni tühjaks söönud ja see periood läbi saab, siis söömist peab ellu jäämiseks jätkama aga sahver tuleb samal ajal uuesti täis varuda,” toob ta näite.
Hääle hinnangul on “sahvri tühjaks söömine“ ehk hinnasõda turul ohtlik just seetõttu, et annab eelise suurtele rahvusvahelistele korporatsioonidele, kellel on kohalikega võrreldes oluliselt suurem turujõud ja rahalised vahendid ehk võimekus ajutiselt kahjumiga tegutseda. Pikemas plaanis tähendab see konkurentsi vähenemist ja turu haavatavust. Tarbija võib täna küll rõõmustada, ent homme maksab ta selle kaotatu protsentidega tagasi ning suure tõenäosusega topelt…
Eesti peab mõtlema isekamalt
Selles kontekstis saab Kadri Ambose mõte veelgi selgemaks: kui Eesti tahab energiajulgeolekut, stabiilset turgu ja keskkonnaeesmärkide päriselt täitmist, tuleb olla natuke isekam ja paindlikum ning valida lahendus, mis soodustab kohaliku tootmise kasvu. See omakorda ei tähenda importkütuste nagu HVO välistamist, kuid tähendab, et regulatiivne raamistik annab eelisõiguse sellele, mis kasvatab Eesti majandust, mitte ei vii raha ja kontrolli riigipiiridest väljapoole. Küsimus eestimaalaste heaolus on lõppkokkuvõttes selles, kas lisandväärtus luuakse maksimaalselt Eestis või viiakse raha Eestist ära kaupade ja teenuste importimiseks.
Tänased valikud mõjutavad meid aastakümneid
Eesti seisab oma otsustes ristteel. Ühel pool on impordile orienteeritud süsteem, mis täidab paberile kirja pandud nõuded, kuid ei loo tegelikku kohapealset väärtust. Teisel pool on kohalikul ressursil põhinev mudel, mis loob töökohti, vähendab heidet ja tugevdab majandust. Elame murrangulisel ajal, kus saame sekkuda energeetikas suurde mängu– selliseid võimalusi ei ole liiga palju - oleme heas mõttes isekad ja kasutame seda võimalust targalt! Küsimus pole pelgalt kütuses ning seaduslikus raamistikus, vaid selles, millise tuleviku Eesti valib.
Olulised terminid
HVO - Hydrotreated Vegetable Oil, “hüdrogeenitud taimeõli”. HVO on biodiisel, mida toodetakse taimsetest õlidest, loomsetest rasvadest või kasutatud praadimisõlidest, neid vesiniku abil keemiliselt ümber töödeldes.
Biometaan – taastuvatest allikatest toodetud gaasiline kütus, mida toodetakse orgaanilisest jäägist – sõnnikust, toidujäätmetest, reoveesettest, silost jms. Selle kütuse metaanisisaldus on 95-98%, mis teeb biometaanist väga puhta kütuse.
Taastuvenergiadirektiiv - EL-i õigusakt, mis kohustab liikmesriike kasvatama taastuvenergia osakaalu ja määrab konkreetsed kriteeriumid sellele, mis loetakse taastuvaks (nt tuul, päike, vesi, biogaas, jätkusuutlik biokütus, rohevesinik jne).
SAF – Sustainable Aviation Fuel - lennukite poolt kasutatav reaktiivkütus, mis on toodetud taastuvatest või ringmajanduslikest allikatest – SAF-i kasutamine võimaldab lennukite poolt tekitatud CO₂-heidet vähendada kuni 70–90%.