Kas Eesti taristuehitus on valmis liikuma odavaimast hinnast sisulise väärtuseni?

Kuigi riik räägib üha enam innovatsioonist, kestlikkusest ja nutikast taristust, näitab hangete praktika teistsugust pilti. Arutelu keskmes on vastuolu strateegiliste eesmärkide ja igapäevase tegelikkuse vahel ning küsimus, miks muutused nii aeglaselt toimuvad.

Saates osalevad Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, taristuettevõtte Verston Eesti juhatuse liige Ragnar Kangro ning Transpordiameti ida teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi.

Vestluses tuuakse esile, et kuigi valitsus kiitis juba 2023. aastal heaks suunised, mis peaksid toetama innovatsiooni ja keskkonnahoidu, on väärtuspõhiste hangete osakaal endiselt väga väike ning valdaval osal juhtudest määrab võitja madalaim hind. Akkermanni sõnul pelgavad hankijad väärtuskriteeriumite kasutamisel vaidlustusi ning eelistavad seetõttu lihtsamini põhjendatavat hinnapõhist otsust.

Erasektori vaates tähendab see aga kasutamata võimalusi. Kangro toob näiteid projektidest, kus paindlikum lähenemine projekteerimisele on toonud märkimisväärse kokkuhoiu nii rahas kui ka keskkonnamõjus.

Palmi hinnangul on senine süsteem olnud tellijale mugav, kuid mitte tingimata parim võimalik lahendus. Tema sõnul eeldab edasiminek mõtteviisi muutust, kus tellija ei kirjelda ette iga detaili, vaid annab töövõtjale rohkem vastutust ja usaldust leida kõige targem lahendus.

Saates otsitakse vastust küsimusele, mis takistab väärtuspõhiste hangete laiemat kasutuselevõttu. Järeldus on, et seadusandlus ei ole peamine pidur – pigem jääb puudu julgusest, usaldusest ja valmisolekust teha otsuseid, mis loovad pikemas vaates suuremat väärtust kui pelgalt madalaim hind.

Saadet juhib Rasmus Kagge.