Vaataja ei pea kõike teadma ehk teleülekande telgitagustes päästetakse olukordi sekunditega

Kui korvpallimäng toimub piiratud alal ja kaamerate asukohad saab täpselt paika panna, siis autoralli on teletootmise seisukohalt hoopis teine maailm. Võistlus on laiali sadade ruutkilomeetrite suurusel alal ning telepilt peab sündima metsade, põldude ja pikkade kiiruskatsete vahel.

Kõike kaabliga ühendada pole võimalik, kuid kvaliteetse ülekande jaoks ei saa ka kaablitest loobuda. Seetõttu ehitatakse süsteem üles nii, et kaabeldus algab kiiruskatse lõpust ja liigub sealt stardi poole. Nii saab vaatajale näidata katse algust ja keskosa ning katta põhjalikult finiši, kus sünnivad tulemused ja emotsioonid. Maapealseid kaameraid täiendavad droonid ja helikopterid.

WRC-etappidel on Levira roll seotud ka rahvusvahelise telepildi edastamisega. Koostöös NEP Finlandiga liigub kokku pandud telepilt satelliidile ning sealt edasi nii võistluse juhtimiskeskusesse FIA ametnikele kui ka televaatajateni üle maailma.

Ülekannete areng ei tähenda ainult uhkes koguses väga hea kvaliteediga kaameraid. Üha suuremat rolli mängib heli, millega saab televaataja tuua sündmusele veelgi lähemale.

Eesti korvpalliülekannetes on katsetatud kohtunike helindamisega ning peakohtunikule on eriolukordade ja videokorduste ajaks pandud mikrofon. Nii kuuleb vaataja otse, mida kohtunik treeneritele selgitab ja kuidas otsus sünnib.

Selle väärtus tuli hästi esile olukordades, kus mängus juhtus midagi tavapäratut – näiteks finaalmängus purunes korvilaud. Selle asemel et kommentaatorid peaksid pikalt oletama, mis väljakul toimub, sai vaataja kuulda asjaosaliste endi arutelu.

Mikrofonidega kaasneb siiski ka oma risk. Pandeemia ajal, kui tribüünid olid tühjad, jõudis mängijate omavaheline jutt platsilt palju selgemalt eetrisse. Selgus kiiresti, et kogu väljakul kõlavat vestlust pole tingimata mõistlik televaatajani tuua.

“Kui saal oli tühi, oli platsilt ikka päris palju kuulda,” meenutab Saar. Eetrisse jõudev heli vajab seega sama teadlikku režissööritööd nagu pilt.

Kuigi telepilti vaadatakse üha rohkem lisaks teleritele ka telefonidest, tahvelarvutitest ja arvutitest, pole spordiülekande peamine visuaalne loogika palju muutunud. Jalgpallis on endiselt vaja üldplaani, sest ilma selleta pole võimalik mängust aru saada. Küll aga tuleb arvestada, et näiteks skoor ja muu graafika oleks loetav ka väikesel ekraanil.

Muutunud on viis, kuidas pilt vaatajani jõuab. Kui klassikalises televisioonis kasutati pikalt reaslaotusega pilti, siis veebis ja mobiilsetel platvormidel kasutatakse progressiivset pilti. Iga konvertimine, pakkimine ja lahtipakkimine lisab ülekandele omakorda väikese viivituse. Seetõttu võib sama sündmus jõuda teleri, veebiplatvormi ja telefoni ekraanile mõnesekundilise vahega.

Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ütleb, et siit tekib ka üks sage eksiarvamus: kui pilt vaataja ekraanil kehv välja näeb, ei tähenda see tingimata, et algne telepilt on kehva kvaliteediga. Levira toodab ülekandeid pakkimata kujul ning juba ühe kaamera andmevoog on tohutu.

Edasi hakkab pilti mõjutama tee lõpptarbijani. Teenusepakkuja võib pakkuda sama ülekannet mitmes kvaliteediastmes ning vaataja seade valib vastavalt internetiühendusele sobiva variandi. Kui ühendus on aeglane, vähendatakse pildikvaliteeti, et ülekanne ei hakkaks katkema.

Teisisõnu võib Eestis sündida maailmatasemel telepilt, kuid viimased meetrid vaataja ekraanini otsustavad, millisena ta seda lõpuks näeb.

Kaamerad muutuvad ajas üha väiksemaks ja neid saab paigutada kohtadesse, kuhu varem polnud võimalik minna. Kohtunike küljes olevad kaamerad toovad spordi ekraanile täiesti uue vaatenurga.

Füüsikast ei pääse mööda ka selles sektoris – kui kaamera peab andma stabiilse ja terava lähikaadri kümnete meetrite kauguselt, on vaja endiselt suurt objektiivi ja tugevat statiivi. Saar toob näiteks USA-s tehtud näidismängu, mida filmiti iPhone'idega – telefonide ette tuli ikkagi panna suured teleobjektiivid.

Palju suurem muutus toimub aga telepildi sees. USA spordiülekannetes kasutatakse juba alternatiivseid pildivooge, kus ekraanile kuvatakse reaalajas mängijate statistikat, liikumist ja tehisintellekti abil arvutatud tõenäosusi. Tulevikus võib vaataja ise valida, millist infot ta mängu ajal näha tahab.

Tehisintellekt jõuab üha hoogsamalt ka ka režissööri tööriistakasti. AI suudab videomaterjalist kiiresti üles leida kindla mängija tegevused või konkreetsed mänguolukorrad. Kui varem pidi kordusoperaator vajalikke hetki käsitsi otsima, võib süsteemile anda ülesande leida näiteks mängija number 23 kõik esimese poolaja korvid.

Interaktiivsus avab üha uusi uksi. Nii võib iga huviline saada mängija kohta lisainfot, osta tema särgi või sponsori toote ning mõnel turul teha mängu ajal ka panuseid. Levira on korvpalliülekannetes katsetanud QR-koodidega, mis võimaldavad telepildist liikuda edasi täiendava sisu juurde.

Kui televaatajani jõuab mõni suur korvpalliturniir paari nädala jooksul, võib tootja jaoks projekt alata aasta varem. Riias toimunud Eurobasket oli Levira jaoks just selline ettevõtmine.

Ainuüksi pakkumise ettevalmistamine tähendas detailseid tabeleid, kus tuli hinnastada tehnika kaamerate spetsifikatsioonidest objektiivide pikkusteni. Konkurents oli rahvusvaheline ning algsest kümnekonnast ettevõttest jäi lõppvooru vaid mõni pakkuja. Levira peamiseks konkurendiks kujunes suur Hispaania ettevõte.

Sellise projekti hinda ei määra ainult tehnika. Kohapeal töötas üle saja teleinimese ning kolm nädalat kestva turniiri puhul muutuvad majutus, transport ja tööjõud väga suureks kuluks. Konkurentsieelise andis võimalus panna kokku tugev Balti meeskond.

Projektis töötasid eestlased, lätlased ja leedulased. Režissööride seas oli Saar Eestist, teine pearežissöör Leedust, tehniline meeskond jagunes eri riikide spetsialistide vahel ning operaatorid tulid suuresti Lätist ja Leedust.

Kolm nädalat järjest kodust eemal töötamine ja vahel nelja mängu ülekandmine päevas nõudis lisaks professionaalsusele head meeskonnatunnet. Kristjan Saar ütleb, et just sellistel projektidel tekkinud usaldus elab sündmusest kauem – pärast Eurobasketit tuli talle tööpakkumisi nii Lätist kui ka Leedust.

Mida suurem ülekanne, seda rohkem on süsteemides varulahendusi. Kriitilised seadmed ja ühendused dubleeritakse, kuid kõiki ootamatusi pole siiski ka parima ettevalmistuse juures võimalik ette näha.

Üheks näiteks oli Anne Veski kontsert, kus keegi ühendas lahti spetsiaalse Powerlocki vooluühenduse, mille tagajärjel tekkinud ülepinge tehnikat kahjustas. Kuna tegemist pole ühendusega, mida juhuslik möödakäija oskaks lihtsalt lahti võtta, tekitas juhtum toona ka sabotaažikahtluse.

Teisel korral sai saatuslikuks hoopis efektne lasersõu. Terminaatori kontserdil suunati laser hetkeks otse kaameraobjektiivi ning sellest piisas kaamera sensori kahjustamiseks.

Sama halastamatu võib olla ärisündmuse ülekanne. Pandeemia alguses käisid Eesti teletiimid Soomes ettevõtete tooteesitlusi üle kandmas. Tippjuhtide graafikud olid nii täpselt paigas, et duubliteks polnud aega – esinemine algas kindlal sekundil ja pidi kohe ka eetrisse minema.

Suurüritus Nordic Business Forum lisab veel ühe tehnilise väljakutse. USA turule suunatud pilt toodetakse seal 60 Hz standardis, samal ajal kui Euroopa elektrivõrk ja suur osa tehnikast töötab 50 Hz sagedusel. Lisaks nõutakse saali suurtel ekraanidel sisuliselt nullviivitust: esineja liigutus laval ja sama liigutus ekraanil peavad olema tajutavalt sünkroonis.

Kõige leidlikum lahendus ei pruugi sündida alati kõige uuemast tehnoloogiast. Mõnikord tuleb appi võtta hoopis aastakümneid vana tehnika ja kasutada seda uuel viisil.

Ralli tõi Levirale aastaid tagasi väga praktilise probleemi. Lõuna-Eesti metsades asuvatele pealtvaatamisaladele pandi suured LED-ekraanid, kust publik pidi jälgima ülejäänud võistlust. Paraku polnud paljudes kohtades piisavalt mobiilset internetti, mille kaudu kvaliteetne telepilt ekraanidele saata. Starlinki polnud samuti veel võtta.

Lahendus leiti televisiooni enda algtõdedest. Levira hakkas saatma pildi teletorni kaudu eetrisse ning pealtvaatamisalal püüti signaal tavalise antenniga kinni – põhimõtteliselt samamoodi, nagu kodus võetakse antenniga vastu ETV või TV3 telepilti.

Lahendusele lisati veel üks nutikas detail. Ekraanile jõudev pilt pannakse teadlikult veidi hilinema. Kui ralliauto kihutab pealtvaatajast mööda, saab ta hetk hiljem suurelt ekraanilt näha sama sõitu telepildis ning jälgida, kuidas auto katse lõpetab ja millise aja kirja saab.

Levira TV-tootmise osakonna juhi Kulno Kägu sõnul on tegemist lahendusega, mis üllatas ka rahvusvahelisi rallipartnereid. Keerulise probleemi lahendamiseks polnud vaja uut sidevõrku, vaid juba olemasolevat teletorni ja antenni.

“Teleülekande puhul ongi parim tehnoloogia sageli see, mida vaataja ei märka,” ütleb Kägu ja lisab, et kõik ei peagi teadma, kui palju kaableid on metsa veetud, mitu korda pilt enne tema ekraanile jõudmist ümber töödeldakse või milline varukaamera päästis ülekande mõni sekund varem. “Kui kõik toimib, näeb inimene lihtsalt sporti. Selle näilise lihtsuse taga töötab aga tehniline masinavärk, kus kõige tähtsamaks jäävad endiselt inimesed, nende kogemus ja võime ootamatule olukorrale sekunditega reageerida.”

Kuula ka raadiosaadet, kus Hando Sinisalu antud teemal režissöör ja produtsent Kristjan Saare ja Levira TV-tootmise osakonna juhi Kuldo Käguga räägivad: