Võõras tuli külasse. Maalased vaatavad betooniga tõtt
Ühel heal päeval hakkasid küla taga keset paksu metsa masinad vurama. Üha rohkem ja tihemini keerutasid tolmu teedel, tehes põrgumüra. Sellist sagimist polnud siinkandis varem nähtudki.
Enne oli see üks ütlemata vaikne koht, ainult aeg-ajalt sõitis mõni auto mööda. Taamal oli maanteemüra küll kuulda, aga kui tuul puhus soodsas suunas, oli see tõepoolest üks taevaline tasane kant.
Ja siis järsku tassiti ja tassiti, pikad päevad, ning üha laiemaks ja kõrgemaks paisus mägi, nii et paistis üle puude juba kaugele kätte, ükskõik kummalt poolt vaatad. Külamehed viskasid nalja, et tea, kas suusamäge tehakse või mingit pommivarjendit.
Rail Balticu Ülemiste raudteetaristu ehitushanke võitja GRK lubas töö teistest pakkujatest kolmandiku võrra odavamalt valmis teha. Konkurent vaidlustas edukalt pakkumise, kuid Rail Baltic Estonia kuulutas võitjaks ikkagi GRK.
Maardu linnavalitsus ei anna ettevõtetele luba linnas geoloogilisi töid teha, selgitades, et elanikud on mürast, tolmust ja porist väsinud. Üks ettevõtetest, kellele ära öeldi, peab otsust poliitiliseks punktivõtuks.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.