- OMX Baltic0,01%314,59
- OMX Riga0,29%944,79
- OMX Tallinn−0,22%2 145,62
- OMX Vilnius−0,01%1 508,68
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,07%10 861,92
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,57
- OMX Baltic0,01%314,59
- OMX Riga0,29%944,79
- OMX Tallinn−0,22%2 145,62
- OMX Vilnius−0,01%1 508,68
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,07%10 861,92
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiamonopol murrab sideturule
Energiamonopol AS Eesti Energia hakkab lähiajal sadu miljoneid kroone ära tõmbama sideturgu valitseva ASi Eesti Telefon eelarvest, sest lööb üle 15-30 protsenti ligi miljardi krooni suurusest linnadevahelise magistraalside turust.
?Kui mõni Eesti Energia suurklient avaldaks soovi osta elektrienergiat koos telefoni- ja internetiühendusega, siis me suudaksime talle seda pakkuda,? ütles eile Eesti Energia tütarettevõtte AS Televõrk direktor Urmas Aiaste.
Eesti Energia investeeris mullu Televõrgu kaudu 216 miljonit krooni, paigaldades oma kõrgepingeliinidele optilist sidekaablit sisaldava piksekaitse.
Põhi- ja jaotusvõrgu alajaamade kaudu kõiki Eesti suuremaid linnu ühendav
48kiuline optiline kaabel annab sideteenuse arendamiseks piiramatud võimalused.
?Televõrgu turuosaks magistraalsideteenuste turul 2004. aastal võib kujuneda 15 protsenti,? lausus Aiaste.
Samal ennustavad Eesti Energia sidekliendid kaks korda suuremat hüpet.
?Eesti Energia hinnang kõlab pessimistlikult, sest minu arvates võtavad nad hõlpsasti kolmandiku,? ütles ASi Uninet juht Markus Nisula. ?Eesti Energia aitab mööda minna Eesti Telefoni hinnadiktaadist. Ma ei saa konfidentsiaalsusnõude tõttu avaldada hinnakokkuleppeid Eesti Energiaga, kuid nende hind on Eesti Telefonist tunduvalt odavam.?
?Eesti Energia tegevus häirib tervet mõistust,? ütles Eesti Telefoni võrguteenuste talituse direktor Taivo Liblik ?Mida arvataks, kui riik ehitaks Tallinn-Tartu kiirtee, erastaks selle ja hakkaks kohe ehitama uut paralleelset kiirteed.?
"Investeering magistraalsidevõrkudesse oli Eesti elektrisüsteemi töökindluse suurendamise seisukohast hädavajalik igal juhul. Enne, kui me lõplikult otsustasime oma investeeringute tegemise, küsisime pakkumist ka Eesti Telefonilt, kuid nende pakutud hind oli selgelt liiga kallis. Kuna me suudame oma sideteenuseid Eesti Telefoniga konkureerides edukalt ka teistele müüa, on meie kulud väiksemad ja selle võrra ka elektrihind odavam," ütles Eesti Energia komuniktasioonijuht Erki Peegel .
Eesti Energia tehniline protsess ei nõua Libliku hinnangul sõltumatu sidesüsteemi väljaehitamist, sest Eesti Telefon saaks oma infrastruktuuriga tagada energeetikamonopolile sõltumatud ja turvalised sidekanalid.
Hetkel kuum
?Kui Eesti Energia poleks magistraalvõrkudesse investeerinud oleks elektri hind võibolla poole sendi võrra odavam,? lisas Liblik.
?Aus konkurents on teretulnud ja viib hinnad alla,? ütles majandusministri nõunik Heido Vitsur, kes on ühtlasi nii Eesti Energia kui ka Eesti Telefoni nõukogu liige. ?Eesti Energia ei tohi kasutada sideturul ristsubsideerimist ja kujundada sideteenuse hinda elektritariifi arvelt.?
?Ükski ettevõte pole otseselt kaebusega meie poole pöördunud, kuid on olnud nurinaid, et Televõrgu AS kasutab Eesti Energia rahasid oma teenuste osutamisel,? ütles Sideameti peadirektori asetäitja Tarmo Osman. ?Võimalik, et oma madalate hindadega jõuab Televõrgu AS varsti olulise turujõuga ettevõtja staatusesse ja siis tekib meil ka reaalne võimalus nende hinnakujundust analüüsida.?
Kuna Televõrk ei ole olulise turujõuga ettevõtja, siis erinevalt Eesti Telefonist ei kehti tema kohta ristsubsideerimise keeld ja kulupõhise hinnakujunduse nõue.
Televõrk pole asunud oma klienditeenindust välja arendama. Eelmisel majandusaastal oli Televõrgu käive 70 miljonit krooni, millest neljandiku moodustasid kontsernist välja müüdud teenused. Energeetikute optiline kaabel ulatub elektri alajaama, kuhu jaotusvõrgu ettevõte paigaldab signaali klientidele edastamise seadmed, mis näiteks võivad kuni 5 kilomeetri raadiuses edastada interneti raadiosignaali.
Praegu vahendavad Eesti Energia sideteenust lõpptarbijatele side jaotusvõrgu ettevõtted nagu näiteks Uninet, Starman, STV ja Radiolinja.
Tänavu suvel Eesti Energia poolt Läti ja Leedu energeetikafirmadega sõlmitud lepinguga tagatakse energeetikute telefoniside toimimine üle Baltikumi igas olukorras.
Järgmisel aastal ühendavad Balti riikide energeetikafirmad oma sidevõrgud Poolaga ja sealt edasi ülejäänud Euroopaga.
Eesti Energia on valmis sideliinid ühendama Venemaa energeetikafirma RAO EES kaudu Peterburi ja Moskvaga, oodates praegu, millal venelased oma sideliini piirini välja ehitavad.
Tehnoloogiliselt suudaks Televõrk pakkuda lõpptarbijale internetiühendust otse elektripistikust. Selleks tuleb vedada optiline kaabel näiteks büroohoonesse ja ühendada elektrikapis maja vooluvõrguga. Internetiühenduse saaks maja igast elektri seinakontaktist. Kontakti ja arvuti vahele tuleb paigutada vaid server.
Saksamaal on niimoodi internetiseeritud koolimaju.
Vooluvõrgu internet tuleb praegu kõne alla üksnes uusehitiste puhul, sest juba olemasolevate hoonete juurdepääsuvõrgud kuuluvad Eesti Telefonile, millele Eesti Energial pole juurdepääsu.
Eesti telefoni hinnangul on elektriinterneti seadmed liiga kallid ning ühenduse kiirus ja kvaliteet jäävad juba levinud tehnoloogiatele alla.
Tagasi Äripäeva esilehele