- OMX Baltic−0,03%314,63
- OMX Riga0,55%949,19
- OMX Tallinn−0,1%2 148,17
- OMX Vilnius−0,03%1 506,06
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 100−0,02%10 884,32
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,06
- OMX Baltic−0,03%314,63
- OMX Riga0,55%949,19
- OMX Tallinn−0,1%2 148,17
- OMX Vilnius−0,03%1 506,06
- S&P 5000,32%7 677,28
- DOW 300,3%53 577,4
- Nasdaq 0,66%26 151,3
- FTSE 100−0,02%10 884,32
- Nikkei 2250,62%66 262,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palkmaja võlub naturaalsusega
Kel palkmajas elamise kogemust pole, sel kerkib küsimus, kas selline maja peab ka piisavalt sooja. Esialgu suvilaks ehitatud majas elav Kolk kinnitab, et õige ehituse korral on need hirmud asjatud. ?Maja reguleerib ise väga hästi temperatuuri,? räägib ta. ?Suvel pole palav ega talvel külm.?
Palkmaja võib ehitada kas ümarpalgist või kandilisest. ?Vahe on suurem kui punasel ja valgel tellisel, kuid ei ole nii suur kui palk- ja karkassmajal,? kommenteerib erinevusi OÜ Vaksik nõukogu esimees Aaser Elm. Enamasti valivad kliendid palgitüübi meeldivuse järgi ? mõni näiteks ei taha interjööris ümarpalki näha.
OÜ Landhaus juhataja Raul Nämi kinnitusel on ümarpalk ehk pisut soojapidavam, kuna selle puhul ei teki nii palju külglõhesid. OÜ RPM müügijuhi Tarmo Meistri sõnul saab valiku aluseks mõnikord kandilise palgi madalam hind.
Lisaks palgitüübile tuleb otsustada, kas maja ehitada kuivast või kuivatamata palgist. Kuivast palgist ehitatud majja võib kohe sisse kolida, kuivatamata palk tahab mõnda aega laagerduda. ?Jänkid soovitavad kasutada just värsket palki, sest puu peab kuivama ja surema seinas,? teab Elm rääkida.
Kuna puu seinas ?mängib?, on palkmaja vaja paari aasta jooksul spetsiaalsete mehhanismidega reguleerida. Kes mutrivõtit käes oskab hoida ja loodi kasutada, see saab selle tööga ise hakkama. Kes mitte, see võib ehitaja käest abi paluda.
Palkmaja projekteerimisel soovitab Elm nõu pidada ka ehitajaga. ?Tellija võib pettumuse osaliseks saada, kui laseb arhitektil projekti lõpuni vormistada, tootjaga rääkimata,? hoiatab ta. ?Kui arhitekt projekteerib teiste hulgas ühe palkmaja, ei saagi ta teada, kuidas see materjal käituma hakkab.?
Ka palkmaja sisekujunduslahendus nõuab eelnevalt hoolikat läbimõtlemist. ?Palkmaja on pretensioonikas, sest triibumuster jookseb kogu aeg sees,? juhib Kolk tähelepanu. ?Samas on palk väga ilus, kui saab oma joonega mõjuda.? Sestap on Kolk kodus eelistanud minimalistlikku mööblit. ?Kumerusi ja vidinaid palkmaja ei taha, sest nurki ja riste on selles nagunii,? jätkab ta.
Kolk tunnistab, et interjöörilahendus oli tema jaoks algul üks suuremaid küsimärke, sest esialgu tundus, et palgi ainuvõimalik viimistlusviis on lakkimine. Kollane lakitud maja aga oli hirmutav. Sisekujundajast sõber soovitas palgid peitsida ning nüüd on majas seinad valged ja põrandad rohelised ning perenaisel kogemus, et palk on suurepärane materjal värvidega mängimiseks.
Spetsialisti konsultatsiooni soovitab Kolk kasutada ka valguslahenduse juures, sest sageli on palkmajad üsna pimedad. Hoolikalt tuleb läbi mõelda ka pistikupesade kohad, sest pole ju palkmajas kipsplaati. Huvilistel soovitab Liina Kolk külastada Soome palkmajamessi, mis annab ideid, mida kõike palgiga saab teha.
Palkmaja soetada soovijatel arvestada, et piirkondlikud arhitektid ei luba palkmaja igale poole ehitada. Elmi arvates on omavalitsustel moeasjaks kujunenud asulates palkmajade ehitamine keelata. ?Kuus-seitse aastat tagasi hakkas see Tallinnas peale ja nüüd tuleb neid omavalitsusi järjest juurde, kes asulatesse palkmaju ehitada ei luba,? tõdeb ta.
Ehitajat valides on soovitatav tema pädevust eelnevalt kontrollida avalikust majandustegevuse registrist, mille leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.
Hetkel kuum
- Risto-Vuolle Apaila
- kirjastus Ehitame- 95 lk- ilmunud 2001- hind 115.50 (kirjastuse koduleheküljelt ostes)Milline puu palgiks valida ja kuhu millised palgid sobivad? Kuidas palki käsitsi tahutakse ja nendest maja ehitatakse? Nendele küsimustele pakutakse raamatus vastuseid. ?Palk ehituses? käsitleb probleeme, mis võivad tekkida palkmaja ehitamise käigus: alates projekteerimisest hoone valmimiseni.
Autor on palkmajadega kokku puutunud erialatöös, samuti juhendanud palkmaja ehituse ja remondi kursusi.
- kirjastus Ehitame
- 131 lk- ilmunud 2001- hind 115.50 (kirjastuse koduleheküljelt ostes)Raamat ?Palkmaja ehitamine? annab selgitusi palkmaja ehitamisega kaasnevate tööde kohta ? alates vundamendi rajamisest, lõpetades sisetöödega. Hoiatatakse võimalike vigade eest ja antakse soovitusi nende vältimiseks.
?Palkmaja ehitamine? käsitleb palkmaja ehitamist tehases töödeldud puitmaterjalist. Raamatus kirjeldatut on võimalik kasutada ka vanade palkehitiste taastamisel ja remondil. Teoses on ligi 300 joonist.
Mittetulundusühing Vanaajamaja asutati 1998. aastal eesmärgiga uurida ja taaselustada Eesti algupärast palkehitustraditsiooni. Asutajateks olid Andres Uus, kes on palkmajaehitusega tegeleva firma Hobbiton üks omanikke, ning Ragner Lõbu, kes õpetanud palkmaja ehitust Räpina metsakoolis.
Vanaajamaja koduleheküljelt võib lugeda uurimust, mis lahkab Kagu-Eesti palkehitustraditsioone ning mis kokku kirjutatud paljude ekspeditsioonide tulemusel ja erinevate fondide toel. Põnevat lugemist pakuvad intervjuud vanu ehitusvõtteid tundvate meistritega.
Hetkel kuum
Podcastid
Enimloetud
2
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele