Suurimatesse võlgadesse on end mässinud taanlased, seetõttu on Taani Uus-Meremaa järel ja Suurbritannia ees Fitchi väitel üks suurima ohuga riike. Suured on ka Norra ja Rootsi perede laenud.
Põhjala kinnisvarafirmad ja pangad siiski erilisi ohte veel ei näe. Kui USAs on seni põhiliseks probleemi tekitajaks kõrge riskiga hüpoteeklaenud, siis Põhjalas on nende osa äärmiselt väike. Rootsis näiteks ainult 0,5% kõigist laenudest, USAs on see 15%.
"Põhjamaades lihtsalt ei ole selliseid laenufonde ja laenamissüsteemi nagu USAs, seepärast ei ole ka sarnaseid ohte. Seetõttu pole karta, et pangad hakkaksid USA mõjul järsult laenutingimusi karmistama," ütles Rootsi panga SBAB peaökonomist Tomas Pousette E24-le.
Ka Rootsi suurpangad SEB, Nordea, Swedbank ja Handelsbanken rõhutavad, et nad ei ole USA kõrge riskiga hüpoteeklaenude turul riske võtnud ja seepärast USA laenukriisi laienemist ei karda.
Kõik nad rõhutavad, et neile on selline laenamiskultuur võõras ning et nende panused USA riskantsete hüpoteeklaenude turul on marginaalsed.
Nordea pangakontserni asejuht Markku Pohjola rõhutas Kauppalehtile, et Põhjala pangad on 90. aastate pangakriisist kõvasti õppust võtnud. Seetõttu on pangad riske palju tõsisemalt arvesse võtnud ning tollase kriisi võlatragöödia kordumine pole enam võimalik.
Sel ajal kui Põhjala kinnisvaraturg on jäänud rahulikuks, on Põhjala börsid USA börsiralliga kaasa liikunud.
Pole ka ime, sest paari nädalaga on USA S&P 500 indeksisse kuuluvate firmade turuväärtusest haihtunud 730 miljardit dollarit.