Ta selgitas, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab äriseadustiku järgi juhatus viivitamata – kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest – esitama kohtule pankrotiavalduse. Seda aga juhatus ei teinud.
"Käesoleval hetkel on ajutisel halduril alust kahelda, et võlgniku juhatuse liikmed võivad olla toime pannud KarS § 381¹ (raamatupidamise kohustuse rikkumine), 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja 385¹ (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) märgitud teod. Ajutise pankrotihaldurina olen seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning majandustegevus on lõppenud ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol," selgitas Krupp.
Lisaks seisab aruandes, et ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud pankrotikuritegu.
Äriregistri järgi oli Autorollo OÜ juhatus kuni 2010. aasta 19. juulini kolmeliikmeline, sinna kuulusid Väino Pentus (alates 2008 aprillist), Janos Sillamaa (alates 2009 maist) ja Tiit Pohl (samuti 2009 maist). Pärast Tiit Pohla lahkumist jäi juhatusse kaks liiget.
"See ongi uurimisasutuste roll välja selgitada, kellel oli eelkõige kohustus reageerida," ütles Krupp. Ta lisas, et ettevõttes on läbi viidud erikontroll ning õiguslik analüüs.
"Kaalume hagi esitamist, kuid millal täpselt see juhtub, ei oska öelda. Samuti võib isikute ring, keda hagi puudutab laieneda või ka kitseneda," lisas ta.
Karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis sätestab karistuse pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise korral, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!