Uuring: äritegevuses võtab üha võimust altkäemaks

Ernst & Youngi pettuste uuringust selgub, et Balti riikide juhtidest 47% hinnangul kasvab pettuste ja korruptsiooni osakaal nende igapäevases äritegevuses. Maailma ettevõtete juhtidest leiab seda 57% - eelmisel aastal oli see protsent 39. 

"Uuringust selgub ka, et hulk vastanutest on korruptsiooni suhtes eitusefaasis ehk nad ei taha endale tunnistada, kui lähedal see neile tegelikult seisab,“ kommenteeris Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige Ivar Kiigemägi. 

Sarnaselt muule maailmale on ka Balti riikide ettevõtetel Kiigemägi sõnul suur surve majandustulemuste parandamisele, mille tõttu on paljud ettevõtted pidanud kärpima töötasusid ja boonuseid, mis omakorda võib viia töötajaid pettustega seotud tegevusteni. „Viimase aasta jooksul on 32% Balti ettevõtetes külmutatud töötasusid ning 24% lõpetatud boonuste maksmine, mida on oluliselt rohkem kui mujal maailmas. Seetõttu muutub veelgi olulisemaks organisatsiooni eetiliste põhimõtete kommunikerimine, sisekontrollisüsteemi toimivuse hindamine ja pettusi ennetavate meetmete juurutamine."

Möödunud aastal oli Balti riikide ettevõtjatest 4% valmis äritegevuse elavdamiseks pakkuma altkäemaksu. Sel aastal on see protsent tõusnud 19-ni.

"See viitab asjaolule, ettevõtete juhid on otseselt antud teemaga kokku puutunud,“  sõnas Ernst & Youngi finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro. „Võrreldes Lääne- Euroopa riikidega pööratakse Balti maades jätkuvalt vähem tähelepanu pettusevastaste juhendite ja eeskirjade väljatöötamisele, rikkumiste korral sanktsioonide rakendamisele ja töötajate koolitamisele pettuseriskidega seotud teemade osas."

Uuring toob samas aga välja, et pettusevastaseid meetmeid rakendatakse või on suur osa vastanuist teadlikud, et nende ettevõttes on võetud kasutusele korruptsioonivastane juhendmaterjal (Anti Bribery and Corruption policy). „Kui 60% vastanud tipp- ja keskastme juhtidest leidis, et nende ettevõte tunnustab töötajaid korruptsiooni või altkäemaksu juhtumitest teavitamise eest, siis madalama astme töötajatest nõustus selle väitega vaid 34%,“ rääkis Ivar Kiigemägi.

Marilin Pikaro sõnul näitab praktika, et Eesti ettevõtted on pigem tagasihoidlikud pettusi ennetavate strateegiate ja juhendite loomisel. Efektiivne pettusi ennetav strateegia on otseselt seotud ettevõtte tööprotsessidega ja töötajatega, võimaldab tagada kiire infoliikumise ning seeläbi ennetada ja avastada õigeaegselt potentsiaalseid pettusejuhtumeid.

Ernst & Youngi 2013. aasta korruptsiooni- ja pettuseriski analüüsi uuringus (2013 Fraud Survey, Navigating today’s complex business risks) osales umbes 3000 kesk- ja tippastme juhti 36 riigist.