Pooled juhtidest ei pea küberkuritegevust oluliseks riskiks

"Selles kontekstis on rahustav mõelda, et Eestis tegeletakse avaliku sektori küberturbega väga professionaalsel tasemel ning sellest annab tunnistust Riigi Infosüsteemi Ameti aktiivne tegevus infoturbe tagamisel ja propageerimisel, aga ka sagedased küberõppused," lisas Aben.

Ettevõtted peavad peamisteks ohtudeks nii häkkereid kui ka organiseeritud kuritegevust. "Ettevõtete jaoks on oluline teada, et teatud turgudel nähakse küberkuritegevuse ohtu suuremana. Seda eriti USAs - 70% ja Jaapanis - 72%. Suurt ohumärki näitab see, et 74% vastanutest, kelle ettevõtted olid sattunud küberkuritegevuse ohvriks ning hoolimata järelevalve organite nõudest sellelaadse teabe avalikustamise kohta, jätsid rikkumistest teatamata," rääkis Aben.

Iga kümnes vastanu väitis, et on kokku puutunud tõsiste pettustega viimase kahe aasta jooksul. Uuringus osalenud riikide põhiselt tõsteti esile kümme maad, kus pettused ja korruptsioon on teinud aastail 2008–14 olulise kasvu. Sealhulgas USAs, tõustes 8%-lt 16%ni, Hiinas 4%-lt 8%ni, Jaapanis 6%-lt 10%ni ja Venemaal 10%-lt 16%ni.

Ernst & Young Baltic ASi finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro kinnitusel toob uuring samas välja, et pettuste ja korruptsiooni vastased meetmed on enamike valitsuste agendades üle kogu maailma. Viimase kahe aasta jooksul on uusi pettuse ja korruptsioonivastaseid seadusi hakatud rakendama mitmel suurel turul, sealhulgas Indias, Brasiilias, aga ka väiksematel turgudel nagu Araabia Ühendemiraadid.

Ernst & Youngi uuringus küsitleti 2700 ettevõtte juhti 59 riigist üle maailma.