Eesti majandus kasvab kasinalt

Kasvumootoriks eratarbimine

Euroalas kasvab majandus järgmisel aastal prognoosi kohaselt keskmiselt 1,5% ja kogu ELis 1,6%. Tänavused näitajad on vastavalt 1,7 ja 1,8%. Tõenäoliselt jääb majanduskasv kogu Euroopas tagasihoidlikuks ka edaspidi, sest hiljutistele positiivsetele muutustele tööjõuturul ning eratarbimise tõusule töötab vastu mitu kasvutakistust. Kuni 2018. aastani jääb eratarbimine peamiseks kasvumootoriks, mida toetavad tööhõiveseisundi eeldatav paranemine ning ka teatav palgakasv. Euroala üldine eelarve puudujääk peaks jätkuvalt pisut vähenema, samas kui eelarvepoliitika peaks prognoosi kohaselt jääma leebeks. Investeeringud eelduste kohaselt suurenevad.

Poliitiline ebakindlus, aeglane majanduskasv väljaspool ELi ja nõrk üleilmne kaubandus võivad aga kasvuväljavaateid pärssida. Samuti on oht, et kasvu pidurdavad viimaste aastate nõrgad majandustulemused. Eesseisvatel aastatel ei saa Euroopa majandus enam erakorralist toetust välistest teguritest, nagu nafta hinna langus ja vääringu odavnemine.

Kuigi majandustulemused on endiselt väga erinevad, on SKP ELis praegu üle kriisieelse taseme ja mõnes liikmesriigis isegi üle 10% kõrgem kui madalseisu ajal. Kogu prognoosiperioodi jooksul peaks majandustegevus kõigis liikmesriikides veelgi hoogustuma, kuid jääma endiselt ebaühtlaseks. Läti kasvunäitajad on oodatust halvemad (1,9%), kuid prognoos näitab olukorra paranemist eeloleval aastal (2,8%). Leedu majandus on stabiliseerunud ning kasvab tänavu 2% ja järgmisel aastal eeldatavalt 2,7%.