Selveri kullerid meenutavad koroonaaega: see oli laastav kogemus, meid ei väärtustatud

“Teinekord tõusin hommikul hambad ristis, ma ei tahtnud sinna minna. Ma läksin vägisi,” kirjeldab üksikema Sveta töötamist õmblusvabrikus väikelinnas Türil, kus peale õmblemisega raha teenimise muid valikuid palju ei olnud, et last ära toita. Nii töötas ta aastakümneid kohas, kus valitses pidev töötajate alandamine.

Kui töökiusamise ohvriks langenud inimene ei saa töökohas abi ning on psühholoogiliset viidud nii kaugele, et peab töölt lahkuma, on tal õigus saada hüvitist, mida peab maksma tööandja.

Töökiusust suurema loo avaldanud Äripäeva ajakirjanikud Kristel Härma ja Pille Ivask ütlesid Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et töökiusu ohver pannakse tihti kehva positsiooni, kust ei saa välja tulla.

Töökiusamise mõjusid võib inimese emotsionaalses tervises märgata juba siis, kui kogu olukord on kestnud pool aastat. Tüüpilised on sel puhul kolleegidest eemale hoidmine, samuti on sagedased depressioonijuhtumid.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.