2022. aasta pöörase poliitikaetenduse 10 olulisemat sündmust

Kuigi täna hommikul võis jääda mulje, et perehüvitiste seaduse poolt on vaid Isamaa ja EKRE ning paari muudatusega ehk Keskerakondki, hääletas lõpuks seaduse vastu vaid fraktsioonitu Siim Kiisler.

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ütles, et ootab eesolevatelt valimistelt selgeid mõtteid, ja tõdes, et ettevõtlusminister Kristjan Järvani näol on viimaks ometi tegu poliitikuga, kes paistab silma ega karda vastanduda. Mõnes mõttes meenutab Järvan isegi julgeid reforme eest vedanud peaminister Mart Laari, tõdes Rõtov.

Justiitsminister Lea Danilson-Järg pole ilmselgelt lahkunud ajalehe demograafiarubriigi toimetaja rollist. Ja, käsi südamel, oleks parem, kui ta oma rubriigiga piirdukski, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Olesja Lagašina.

Ma ei tea, mis on juhtunud Reformierakonna, sotside ja Isamaaga – olenemata maailmavaatelistest erinevustest jätkus nende kolmikvalitsuses varasematel aegadel riigimehelikku vastutustunnet hoida riigi rahaasjad korras, kirjutab riigikogu liige Siim Kiisler (Parempoolsed).

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.