Tööstus pakub head palka, aga see pole noorte esimene valik

Olukord masinatööstuses on tõsine olnud juba pikemat aega, kuid mõnes sektoris on situatsioon hullem, ütles masinatööstuse liidu juht Raul Kütt.

Ükski ettevõtja ei oota riigilt ülalpidamist, aga äsjases energiakriisis nähtud ükskõiksus peletab raha ja ettevõtlust Eestist eemale ning lükkab Eesti majanduse Soomele ja Rootsile järele jõudmist edasi, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu juht Raul Kütt.

Kutsekoolid on pikkadeks aastateks jäänud pelgupaigaks neile vene koolide lõpetajatele, kes pole suutnud eesti keeles õppida, kuid on tahtnud eriala omandada. Varsti pole neil enam seda võimalust.

„Alles detsembris panin kuulutuse üles ja pidin selle kahe päevaga maha võtma, sest mul oli üle 70 soovija ja paljud neist olid suure erialase kogemusega,“ räägib Remmelgamaa farmi perenaine Kaja Piirfeldt.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.