Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Kui vaadata toiduainetööstuse sektorit investori pilguga, siis üha sagedamini kasutatakse ettevõtte kuvandis terminit „mahe”. Suurt pilti ja pikka plaani silmas pidav investor võiks nüüd ju arvata, et mahetootjate päralt on tulevik ning neisse ettevõtetesse on pikaajalisel investoril põhjust panustada. Päris nii lihtne see siiski ei ole.
„Teeme ära“ talgute stiilis ettevõtmine, kus kõik linnakodanikud saaksid linna haljastades näpu mullaseks, oleks paljudest väikestest sammudes koosnev suur samm rohepöörde suunas, kirjutavad Elise Ots ja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõlab naljanumbrina, aga omaette saavutus on seegi, et Eesti teedel liikleb praeguseks kolm elektriveokit. Samas on elektriveoki kasutuskogemus ja efektiivsus omanikke meeldivalt üllatanud.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.