Riigikontroll: olmejäätmete pärast on Eestil trahv varsti soolas
Eesti on kaugel sellest, et kohustuseks võetud 50% olmejäätmetest 2025. aastaks ringlusse võetakse, ja pole viimase üheksa aastaga eesmärgile lähemale jõudnud, teatas riigikontroll.
Pealinna prügilafirma Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS sai eelmisel aastal 1,2 miljonit eurot kahjumit aastaid varem maksmata jäetud keskkonnatasude tõttu.
Ettevõtted ei tohiks ESG tavade loomisesse ja rakendamisse lõdvalt suhtuda. Kaugel pole hetk, kus tekib võimalus määrata märkimisväärseid trahve ja konfiskeerida valeandmete abil teenitud tulu, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ja sama büroo jurist Meri-Ly Karjus.
Roheline metall on 2024. aasta vanametallituru olulisim märksõna, kirjutab Kuusakoski ASi juhatuse liige Toomas Kollamaa Äripäeva Infopanga jäätmekäitluse konkurentsiraportis.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.