“Vaatasin, et suur suvi on juba käes, aga kõrts Altjal ikka kinni,” meenutas ettevõtja Roman Kusma. Nii ta juuni lõpus helistaski Virumaa Muuseumidesse ja uuris, miks.
Vanasti öeldi, et lüpsvat lehma tapale ei viida. „Paraku soovib tänane valitsus Eesti ettevõtted kui riigi lüpsilehmad giljotiiniruleti ette saata,“ kirjeldas ettevõtja Roman Kusma halastamatult praegust olukorda riigis.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.