USA sanktsioonide alla sattunud firma omanik: „Minu Eesti äri ei töötanud Venemaaga“

USA rahandusministeerium kehtestas Ukraina iseseisvuspäeva eelõhtul sanktsioonid veel ligi 400 ettevõttele ja inimesele, kes Venemaa agressioonile kaasa aitavad. Nende seas on ka kaks Eesti osaühingut.

Valitsemissektori helded kulutused ja tööjõupuudus on toonud Venemaal kaasa reaalpalkade ning tarbimise järsu tõusu, kuid majanduse kohal ripub ülekuumenemise oht.

Läti riigimetsateenistus VMD määras 10 000 euro suuruse trahvi ettevõttele, kes kavatses Türgist importida väidetavalt Venemaa materjalist toodetud kasevineeri, vahendavad Tööstusuudised.

Äripäeva sõsarlehel Delovõje Vedomostil õnnestus osta Venemaa kaubamärgiga kosmeetikat, mida ei tohiks sanktsioonide tõttu Eestisse enam jõuda.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.