Kliimaministeeriumil on uus meede, et tagada varustuskindlus
Kliimaministeerium saatis konsultatsioonile varustuskindluse meetme eelnõu, et tagada Eesti elektrisüsteemi iseseisev toimimine ka siis, kui järgmise aasta alguses ühendume lahti Venemaa sagedusalast.
Uue aasta veebruarist ühendume lahti Venemaa sagedusalast ja sünkroniseerime Mandri-Euroopa sagedusalaga.
Foto: Andras Kralla
Järgmise aasta veebruaris eraldab Eesti elektrisüsteem end Venemaa sagedusalast ja sünkroniseerib Mandri-Euroopa elektrisüsteemi sagedusalaga. Varustuskindluse tugevdamiseks tahab kliimaministeerium võtta kasutusele saartalitluse. See tagaks ministeeriumi sõnutsi elektrisüsteemi stabiilse töö ka siis, kui oleme sünkroonalast eraldatud ja välisühendused parajasti ei tööta.
Et Eesti niigi kallist energiat kasutavad tarbijad ja tootjad ei jääks lõunanaabritest kehvemasse olukorda, tegi kliimaminister Yoko Alender Eleringile ettepaneku mitte võtta neilt kümnete miljonite eurode mahus sageduse hoidmise kulu.
Paradoksaalsel kombel lubab uus kliimaseadus põlevkivisektoril järgmise 10 aasta jooksul oma heitkoguseid märkimisväärselt suurendada. Sellise kompromissi pidi kliimaministeerium tegema, et mitte raisku lasta Eesti Energia 350miljonilist investeeringut uude õlitehasesse, rääkis saates “Kuum tool” kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.