„Suhkur voolab meie soontes.“ Rootsi kondiitriperekonna järglane avas Toompeal äri

Tartus Aparaaditehase kompleksis Trikster Tihase kohvik-restorani pidanud ettevõte läks jõulude eel pankrotti. Restorani juhi ja omaniku Mai-Riin Härmaste sõnul ei lasknudki kriisid söögikohta nelja aasta jooksul käima tõmmata.

Juhtimistreenerist toitlustusäri pidaja Tiia Schmidt lahkus viis aastat tagasi suurettevõttest palgatöölt, et asutada tervislikke ja puhtaid toite pakkuv kohvik. Naise jaoks oli toitlustusvaldkond võõras, mistõttu ka ettevõtluse algus konarlik, kuid eneseusku ta ei kaotanud ja nüüd on kohvikust saanud populaarne toidukoht.

„Saime aru, et nii ei saa elada, peame midagi muutma,“ räägib vaid ettetellimisel töötava restorani Lahemaa Kohvikann juhataja. 17 aastat tagasi valis ta koos abikaasaga välja Eesti, söögikoha töö aga korraldasid endale mugavamaks, sealjuures raha kaotamata.

Turistid kiidavad Tallinna vanalinna hubasust, keskaegset ilu ja hästi hoitud postkaardivaateid. Kuid selle kaardil on ka musti plekke – mahajäetud või kasutamata iidseid ehitisi. Delovõje Vedomosti selgitas välja, kellele lagunevad hooned kuuluvad.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.