Politseijuht: telefonikelmuse võtmeisikud on teada ja ma tahan neid Eestis trellide taga näha
Telefonipetturite ohvriks langenud inimestel tekib tunne, et politsei ei tee midagi, sest nad ei saa oma raha tagasi, tõdeb Põhja prefektuuri küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt. Ta lubab, et tegelikult tehakse nii mõndagi.
Eestis on käivitunud järjekordne telefonipettuse laine: seekord nimetab helistaja end börsimaakleriks või investoriks ning pakub võimalust investeerida tema ettevõtte kaudu börsil.
Kuu aega tagasi pöördus Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti toimetusse Sergei Danilov Venemaalt, kes kinnitab, et sattus telefonikelmuse ohvriks ja varastatud raha asub nüüd Eestis. Nagu selgus, teenib ühe sellise tähelepanematu ja kergeuskliku inimese pealt kasumit terve aferistide kett, kes peidavad end muu hulgas ka Eesti ettevõtete taha. Viimaste omanikud ei pruugi seda isegi kahtlustada.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.