Eesti sihiks on saada Läänemere rohelaevanduse keskuseks. “See on võimalus, mida ei tohi maha magada”
Eestil on uus siht – saada Läänemere piirkonna juhtivaks laevade ümberehituse keskuseks. Kliimaministeeriumi eestvedamisel on käivitumas toetusmeede, mille eesmärk on meelitada siia projekte, mille koguväärtus võiks ulatuda kuni 170 miljoni euroni.
BLRT Grupi territooriumil Tallinnas Koplis on Eesti suurim ja võimsaim laevade hoolduseks, remondiks ja kaasajastamiseks mõeldud ujuvdokk. Tohutu seadeldis on nagu sümbol Eesti suundumustele saada oluliseks laevade ümberehituse keskuseks.
Foto: Andras Kralla
Merendusklastri ja tööstusettevõtete hinnangul võib tegu olla ühe viimase aja olulisema majandusvõimalusega, mis looks sadu uusi töökohti ja tooks märkimisväärselt lisandväärtust Eesti tööstusele. Kuid kas see ambitsioon on realistlik?
Eesti ja Läti koostöös stardib täna pilootprojekt Gorsmart, et arendada välja kaks nutipoid, mis aitavad tuvastada merereostust ja riikidel koguda reaalajas andmeid merekeskkonna seisundi kohta.
Eesti kavandab sarnaselt Rootsi mudelile veeteetasude reformi, mis paneb maksu suuruse sõltuma laeva keskkonnanäitajast: mida keskkonnasõbalikum laev, seda väiksem maks.
Eesti ehitusturg on tihedam kui kunagi varem, kuid sel aastal 20. tegutsemisaastat tähistav ehitusfirma BauEst on teadlikult valinud keerukad ja tehniliselt nõudlikud objektid, loobudes valdkondadest, kus nad ei näe konkurentsieelist. Spetsialiseerumine on toonud stabiilse kasvu ja tugeva positsiooni ehitushangetel.