Taani tõstis pensioniea 70. aastani, ekspert selgitab selle kasulikkust
Kuna inimeste eluiga pikeneb, siis tekitaks pensioniea kohandamata jätmine riigi rahakotile märkimisväärse koorma ‒ see on väljakutse, millega peavad paljud riigid seisma silmitsi, toonitab majandusteadlane Jesper Rangvid.
Arutelud teise pensionisamba üle ei vaibu. Ja ilmselt mida lähemal on valimised, seda valjemad on avaldused ja erksamad välja käidud näited. Kuid praegune arutelu toimub viisil, mis ei võimalda kokkulepet, sest võrdleme ja arutame valesid asju, leiab Delovõje Vedomosti börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Alla 25aastased võtavad üha rohkem II pensionisamba raha välja ja kulutavad seda ostudele. Pensionieas vaesuse vältimine ei tohiks jääda isikliku distsipliini või juhuse hooleks, kirjutab Swedbank Investeerimisfondide juht Age Petter.
Koalitsioonikõneluste osapooltel on soov pensionisüsteemis midagi muuta, jutu all on nii teise samba kohustuslikuks muutmine, tööandja pension kui kinnisvara pension.
Riiklik pension või isiklik kogumispension – kumb on parem? Kui riigi demograafia oleks stabiilne või muutus kogu aeg ühesuunaline, oleks sellele küsimusele lihtne vastata, kirjutab Joel Kukemelk, raamatu “Pensionimiljonär” autor.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.