Taani tõstis pensioniea 70. aastani, ekspert selgitab selle kasulikkust
Kuna inimeste eluiga pikeneb, siis tekitaks pensioniea kohandamata jätmine riigi rahakotile märkimisväärse koorma ‒ see on väljakutse, millega peavad paljud riigid seisma silmitsi, toonitab majandusteadlane Jesper Rangvid.
Taani otsustas mais, et tõstab pensionilemineku vanuse praeguselt 67. eluaastalt 2040. aastaks 70ni. Praktikas tähendab see, et otsus mõjutab kõiki neid, kes on sündinud 1971. aastal või hiljem, vahendab Soome majandusväljaanne Kauppalehti.
Arutelud teise pensionisamba üle ei vaibu. Ja ilmselt mida lähemal on valimised, seda valjemad on avaldused ja erksamad välja käidud näited. Kuid praegune arutelu toimub viisil, mis ei võimalda kokkulepet, sest võrdleme ja arutame valesid asju, leiab Delovõje Vedomosti börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Alla 25aastased võtavad üha rohkem II pensionisamba raha välja ja kulutavad seda ostudele. Pensionieas vaesuse vältimine ei tohiks jääda isikliku distsipliini või juhuse hooleks, kirjutab Swedbank Investeerimisfondide juht Age Petter.
Koalitsioonikõneluste osapooltel on soov pensionisüsteemis midagi muuta, jutu all on nii teise samba kohustuslikuks muutmine, tööandja pension kui kinnisvara pension.
Riiklik pension või isiklik kogumispension – kumb on parem? Kui riigi demograafia oleks stabiilne või muutus kogu aeg ühesuunaline, oleks sellele küsimusele lihtne vastata, kirjutab Joel Kukemelk, raamatu “Pensionimiljonär” autor.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.