Rakvere lõpetas värske hankelepingu, sest ettevõtja ei saanud tööga hakkama

Aastate eest loodud prügikorralduse meetmed pole siiani oodatud muutusi toonud. Nii jääb see ilmselt ka jäätmereformi jõustumise järel, kirjutab Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann Infopanga jäätmekäitluse kvartaliraportis.

Valitsuse väljakuulutatud jäätmereform tekitab praegustes suurtes prügivedajates ja -käitlejates nii toetavaid kui ka eitavaid reaktsioone, kuid ühes ollakse kindel: nii odav jäätmevedu ei tule, kui minister lubas.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) annab toetust liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtu suurendamiseks. Ettevõtted saavad toetust küsida ettevalmistavateks tegevusteks, jäätmete ringlussevõtuks ning jäätmearuandluse liidestamiseks riikliku infosüsteemiga. Alates 24. maist saavad toetust taotleda kõikide jäätmeliikide töötlejad.

Vana mööblit ja märkimisväärset osa puidust ehitusjäätmeid Eestis taaskasutada ei saa ning need tuleb Lätti vedada. Karm regulatsioon ja elektrijaamade pikaleveninud moderniseerimine on Eesti ilma jätnud tervest töötlemise allsektorist ja ka odavast toorainest.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.