Lääne-Virumaa uue tööstusala plaan äratab huvi ka Skandinaavias
Kunda külje alla saab luua suure biotööstusala, mis põhineks Estonian Celli kõrvalsaaduste väärindamisel, kui riik aitaks detailplaneeringutega, toetaks maatoiminguid ja ehitaks välja taristu.
Naabertehas plaanib hakata jääkidest soojust tootma
Suurtööstused otsivad võimalusi, kuidas energiakulusid alla saada. Kunda tsemenditööstus loodab saada oma õuele Elengeri elektrijaama ning kõrval tegutsev puitmassitootja kaalub oma soojusjaama ehitamist.
Erinevalt ühest peamisest konkurendist Soomest ei peeta Eestis elektri hinda varustuskindluse osaks, kuid tööstuse siin hoidmiseks ja siia meelitamiseks peaks seda tegema, leiavad töösturid.
„Ma ei saa ettevõtjana öelda, et mu plaan on järgnevad kolm kuud või järgmise valimistsüklini. See plaan on 5 või 10 aastat,“ selgitas saates „Tööandjate tund“ autotööstusele komponente valmistava Stoneridge Electronicsi tehase juht Ardo Asperk. Seetõttu ootab ettevõtja ka riigilt konkreetsust majanduspoliitikas.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.