- OMX Baltic0,34%312,25
- OMX Riga0,45%903,2
- OMX Tallinn0,63%2 086,98
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,08%6 775,8
- DOW 30−0,61%47 417,27
- Nasdaq 0,08%22 716,14
- FTSE 100−0,56%10 353,77
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,45
- OMX Baltic0,34%312,25
- OMX Riga0,45%903,2
- OMX Tallinn0,63%2 086,98
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,08%6 775,8
- DOW 30−0,61%47 417,27
- Nasdaq 0,08%22 716,14
- FTSE 100−0,56%10 353,77
- Nikkei 225−1,04%54 452,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,45
Eesti hariduses hakkasid 1. septembrist kehtima ulatuslikud muudatused, mis teevad lisaks põhiharidusele kohustuslikuks ka gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamise. See tõi ka töölepinguseadusesse uued reeglid, mis piiravad senisest rohkem 15–17aastaste noorte töötamisvõimalusi.
Muudatuste eesmärk on innustada keskhariduse omandamist. Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on kokku lepitud, et meie siht on saavutada aastaks 2035 olukord, kus 90 protsendil 20–24aastastest on vähemalt keskharidus. 2022. aastal oli 83 protsendil 20–24aastastest keskharidus või kõrgem haridustase. Praegu ei jätka oma haridusteed ligi 800 põhikoolilõpetajat igal aastal.
Muudatused ei pööra noorte tööturgu üleöö pea peale ning mõnda aega saab endiselt alaealisi näha kohvikutes pikemaid vahetusi tegemas. Esimene põlvkond, kellele uuendused reaalselt mõju avaldavad, on sel aastal 9. klassi astunud noored. Just neile hakkab esimesena kehtima kohustus jätkata keskharidusastmes ning sellega kaasnev tööaja piiramine.
Mõõdukalt mures
Tööandjate esindusorganisatsioonide sõnul on praegu raske muudatustele üheseid hinnanguid anda. Millisel määral hakkab uus kord tööandjaid ja noori mõjutama, selgub siis, kui muudatused kehtivad. Ei saa aga välistada, et koolist väljalangenud hakkavad otsima võimalust mustalt teenida, tõi ühe riskikoha esile kaubandus-tööstuskoja president Mait Palts.
Uus kord piirab tööaegu päris jäigalt: noored, kes pole keskharidust veel omandanud ning kes pole 18aastaseks saanud, saavad töötada kuni kaks tundi päevas ning kuni 12 tundi nädalas, kui tegemist ei ole koolivaheajaga. Tööandjate keskliidu juhi Hando Sutteri sõnul võiks seadus võimaldada rohkem paindlikkust, et noor ja tööandja saaksid omavahel kokku leppida neile mõlemale sobivas tööajas.
Mis siis täpsemalt muutub ja kellele?
Uutest reeglitest pole kerge aru saada. Tööinspektsiooni selgituse täismahus koos kasulike viidetega avaldame artikli lõpus, siinkohal aga toome lühikese kokkuvõtte.
Nagu öeldud, kitseneb gümnaasiumi- ja kutsekoolide õpilaste jaoks oluliselt võimalus töötada. Varem said nad täiskohaga tööd teha, nüüd aga mitte, kuna neile kehtib õppimiskohustus. See tähendab, et lisaks põhikoolile on noored kohustatud lõpetama ka gümnaasiumi või kutsekooli.
Seaduses näeb muudatus välja nii, et mõiste „koolikohustus“ kaob ning selle asemel tekib õppimiskohustuse mõiste, mis on laiema haardega nii kohustuslike haridusastmete mõistes kui ka vanuse mõistes. Õppimiskohustuslikud on nüüd kõik kuni 18aastased noored. Seega muutub olukord ka nende alaealiste jaoks, kes on mingil põhjusel gümnaasiumist või kutsekoolist välja langenud – neil ei ole enam võimalik minna kuskile täistööajaga tööle.
Muudatused puudutavad vaid töölepinguseadust, seega töövõtulepinguga reeglid justkui ei kehtiks. Tegelikkuses on töövõtulepingu sõlmimiseks kindlad reeglid, rõhutas aga tööinspektsioon, näiteks peaks laps sel juhul olema ettevõttele teenust osutav oma eriala spetsialist.
Muretsema ei pea noored, kes selle aasta 1. septembris juba põhikooli lõpetasid või kes on saanud 17aastasteks. Neile uus õppimiskohustuse mõiste ei rakendu.
Koolivaheajal saavad noored töötada veidi rohkem, 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Samas kehtib piirang, mille järgi tohib töötada ainult pool koolivaheajast, ülejäänud aja peab puhkama.
Hetkel kuum
Ajalised piirangud on veidi leebemad, kui noor töötab kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal – siis tohib töötada kuni kolm tundi päevas.
Edaspidi alaealisi tööle ei võta
Kommenteerib Hesburgeri rahvusvahelise kommunikatsiooni ja turunduse direktor Ieva Salmela.
“Hetkeseisuga on meil mõned alla 18aastased töötajad, kelle töö jätkub endiselt. Tulevikus võtame aga tööle vähem 18aastaseid töötajaid, kuna nende eeskirjadega on üsna keeruline kohaneda.
Meie praegused alla 18aastased meeskonnaliikmed jäävad meiega ja loodame, et nad jätkavad meil töötamist veel pikalt. Edaspidi ootame aga meie meeskonda peamiselt üle 18aastaseid.“
Haridustee ei pea katkema
Tallinna haridusameti projektijuht ning “Hoog sisse” programmi eesvedaja Kristjan Kruus pigem pooldab muudatusi.
Kruuse juhitud “Hoog sisse” programm on suunatud nendele noortele, kellel on haridustee pooleli jäänud ning kes ei tööta.
Tallinnas on selle aasta märtsi keskpaiga seisuga 5647 mitteõppivat ja -töötavat 15–26aastast noort. Kõige rohkem on selliseid noori Lasnamäel (1522), järgnevad Kesklinn ja Mustamäe (vastavalt 961 ja 774).
Kruuse ütles, et noorte jaoks on tähtis sissetulek, kuid üha enam noori hindab haridust. “Kui noored on olnud mõni aeg hariduselust eemal, siis 21-23 aasta vanused pöörduvad kooli tagasi, sest nad leiavad, et nad peavad oma gümnaasiumihariduse saama.”
Tema sõnul on nii kohalikul omavalitsusel kui ka koolidel kõrge ootus, et need noored, kes täna õpivad, oleks selles motiveeritud. Tema sõnul üritavad kohalikud omavalitsused teha nii, et noored ei kukuks koolist välja ning nende haridus ei piirduks vaid põhikooliga.
Noortega töötav inimene: küüned, kontserdid – see kõik maksab
Noortega töötava Äripäeva allika sõnul on praegu gümnasistide tööl käimine päris levinud. „Väga paljud töötavad kooli kõrvalt ja tahavad töötada. Ma arvan, et muudatus saab olema paljude jaoks probleem.“
„17 aastat – see on üheteistkümnes klass. Üheteistkümnendas klassis kolivad mõned peaaegu juba vanemate juurest ära, tahavad mingit rahalist iseseisvust,“ ütles ta.
„Ripsmed – 30 eurot, küüned – 30 eurot, kontserdipilet 50 eurot, uus iPhone – pool aastat tööd,“ loetles ta näiteks, milleks noored neiud raha vajavad. Tema sõnul vanematel praeguses majandusolukorras üleliigset raha selle kõige jaoks ei ole. Lapsevanemad eelistavad olemasolevaid finantse panustada noorte täiendõppele ja eksamiteks ettevalmistamiseks.
Lisaks on perekondi, kus on noore teenitud raha oluline ka terve pere äraelamiseks. „Näiteks tean üht Ukrainast tulnud tüdrukut, kes elab ühiselamus, kuna tema vanemad on teises linnas. Temale tuleb lisatöövõimalus kindlasti kasuks.“
Ta kirjeldas, et on ka jõukamaid vanemaid, kes põhimõtteliselt ei anna lastele raha. “Selleks, et tekiks rahal väärtus, et noored läheksid ise teenima, et ei kasvaks ärahellitatud noored,” selgitas ta.
Lisaks vanalinna toitlustuskohtadele, kus muuhulgas töötavad ka Ukrainast tulnud noored, töötavad tema teada paljud inglise keelt valdavad noored mängude esitajatena stuudiotes, mis teenindavad välismaiseid virtuaalkasiinosid. Mõned sporti harrastavad noored töötavad näiteks treenerite või treenerite abina.
Allikas kirjeldas, et noorte on kooliasjad ühel pool kella neljaks ning kella viiest üheksani õhtul või nädalavahetus on see aeg, kuhu mahub raha teenimine.
Haridusreform ei koosne kaugelt vaid piirangutest ja kohustustest, vaid hõlmab samme, mis peaksid muutma kutseharidust atraktiivsemaks. On uued õppekavad, tugisüsteemid ja õppevormid. Materiaalselt vähekindlustatud noortele kehtivad toetused, et õpingud ei katkeks majanduslikel põhjustel.
Suur muutus on ka see, et alates 2026. aastast saavad kõik põhikooli lõpetajad garanteeritult jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel sõltumata eksamitulemustest.
Tööinspektsioon selgitab: mis noorte töötamises muutub
Olukorda selgitab Larissa Tihhonova, tööinspektsiooni nõustamisjurist.
Haridusseaduse muudatuse tulemusena asendati koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega. Alates 01.09.2025 jõustunud muudatuse kohaselt on noor õppimiskohustuslik kuni 18aastaseks saamiseni või kuni ta on omandanud kesk- või kutsehariduse.
Nüüd saavad 15-17aastased õppimiskohustuslikud noored töötada koolivaheajal 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja õppeveerandi kestel 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Õppimiskohustust ei rakendata isikute suhtes, kes on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kuni 2025. aasta 1. septembrini kehtinud redaktsioonis sätestatud koolikohustuse täitnud enne 2025. aasta 1. septembrit.
See tähendab, et kui alaealine lõpetas põhikooli või sai 17aastaseks enne 1. septembrit 2025, siis talle ei rakendu enam uued õppimiskohustuse reeglid. Näiteks noor lõpetas põhikooli 2025. aasta kevadel. See tähendab, et ta täitis juba vana seaduse järgi oma koolikohustuse. 01.09.2025 jõustunud uusi õppimiskohustuse reegleid noor täitma ei pea (st ei pea õppima gümnaasiumis või kutsekoolis), sest tema sai oma kohustuse vanade reeglite järgi enne 1. septembrit 2025 täidetud. Sellisel juhul võib ta töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevases ajavahemikus (st talle kehtivad samad tööaja piirangud nagu ka mitteõppimiskohustuslikule alaealisele).
Kokkuvõttes rakendub 01.09.2025 jõustunud õppimiskohustus neile, kes 31. augustiks 2025 pole koolikohustust täitnud, st kõigil neil noortel, kes alustavad põhikooli viimases klassis alates 1. septembrist 2025 ehk lõpetavad 2026 kevadel ja ei ole veel 18aastaseks saanud.
Alates 01.09.2025 alaealistele kehtivate töö- ja puhkeaja nõuetega saab täiendavalt tutvuda Tööelu portaalis.
Seotud lood
„Võtke lapsed tööle kaasa, isegi kui nad natuke segavad!“
Suur eeskuju on Oleg Gross
Anname Hiina nänni asemel võimaluse Eesti ideedele!
Hetkel kuum
„Naised tipus“ sarja uus lugu
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Podcastid
Enimloetud
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele