Swedbanki värske prognoos: laenuraha toetab Eestit lühiajaliselt, ohud on pikaajalised

Eelarvepuudujääk ei ole üldiselt sobiv ega piisavalt tõhus vahend, millega majanduskasvu tagada, kirjutab eelarvenõukogu ja mõttekoja Praxis nõukogu esimees ning endine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ekspert Peter Lõhmus.

Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis aastaga 0,9%.

Euroala majandus kasvas kiirhinnangute kohaselt kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,2 protsenti, mida on pisut rohkem kui oodatud 0,1 protsenti.

Eesti Panga värske prognoosi järgi tugineb Eesti majanduskasv järgmisel aastal suuresti laenurahal. See annab küll lühiajalise tõuke, kuid seab samal ajal ohtu riigi eelarve jätkusuutlikkuse. Majanduse sisemine tugevnemine jätkub aga tuleval ja ületuleval aastal.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.