Peter Lõhmus: majanduskasv puudujäägis eelarvega? See loogika lonkab
Eelarvepuudujääk ei ole üldiselt sobiv ega piisavalt tõhus vahend, millega majanduskasvu tagada, kirjutab eelarvenõukogu ja mõttekoja Praxis nõukogu esimees ning endine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ekspert Peter Lõhmus.
Siinses artiklis püüan kummutada viimasel ajal paljude ettevõtjate, poliitikute ja akadeemikute seas kõlanud väidet, et eelarvepuudujäägi puhul peaks silmad kinni pigistama, sest “majanduskasv on nõrk”.
Eesti Panga värske prognoosi järgi tugineb Eesti majanduskasv järgmisel aastal suuresti laenurahal. See annab küll lühiajalise tõuke, kuid seab samal ajal ohtu riigi eelarve jätkusuutlikkuse. Majanduse sisemine tugevnemine jätkub aga tuleval ja ületuleval aastal.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et avatud majanduse pikaajaline kasv saab püsida vaid siis, kui ettevõtted on konkurentsivõimelised ka väljaspool koduturgu. “Ettevõtted on tublisti pingutanud ja seda on juba statistikas näha,” lausus ta.
Uus riigieelarve on üks ideoloogilisemaid alates 2018. aastast, mil Keskerakond, Isamaa ja EKRE lõid maksuküüru, ütles Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Yara Eesti juhataja Marek Linnutaja ja väetamisekspert Eva Tuusis räägivad sisuturundussaates Eesti põllumajanduse hetkeseisust, mida viimaste aastate ilmastik ja globaalne olukord on tugevalt mõjutanud.