Palgasurve ja tööjõukriisiga võitlevad juhid: roboteid ei jõua keegi kinni maksta

Kuigi pikale veninud majandusseisak on inimeste leidmist osades valdkondades lihtsustanud, siis tööstureid rõõmustab see üksnes osaliselt. „Kuigi tööjõud võib-olla on kättesaadavamaks muutunud, siis ega ta odavamaks ju muutunud ole. Ega ka muutu, see on päevselge,“ rõhutas klaasakende tootja Glassense juhatuse liige Markus Kirsberg. Ka lipumastide tootja Flagmore juht Rivo Sisas hindas, et palgakasv on tulnud, et jääda.

Tööjõu hind on tööstustele aga ainult üks osa peavalust, mida kulude kasv põhjustab. „Lisaks on energia konkurentidest kallim, toorainet tuleb konkurentidest kaugemalt kohale vedada ja masinadki maksavad täpselt sama palju kui mõnele Kesk-Euroopa tehasele. Keegi ei tooda sulle odavamalt selle pärast, et asud kusagil kaugemal nurgas,“ selgitas Kirsberg. Ühe asjaga on Eestis tema sõnul siiski hästi – kapital on mõistliku hinnaga kättesaadav.

„Kui tahame olla konkurentsis, siis peab efektiivsus ja tootlikkus kogu aeg paranema,“ rõhutas Sisas. Selleks peavad ettevõtted digitaliseerima ja automatiseerima, kuid need ei ole Kirsbergi sõnul võluvitsad.

“Kindlasti automatiseerime ja digitaliseerime nii palju kui vähegi võimalik. Aga tööstuses on see võimalik kõik teatud piirini – keegi peab ikka mingit asja tõstma ja pakkima,“ selgitas ta. „Selleni lähema 20 aasta jooksul ei jõua, et robotid teeksid töö inimese eest ära. Isegi kui robotid tulevad, ei jõua keegi seda praegu kinni maksta.“

Näiteks turvavaldkonnas toob tehnoloogia areng tööturgu analüüsivate OSKA uuringute andmetel järgmise kümne aasta jooksul kaasa umbes iga neljanda ametikoha kadumise – osaliselt tehnoloogia kasutamise, osaliselt inimeste pensionile suundumise tõttu. Samas ei lahenda see Lillelehe sõnul ära vajalike oskustega töötajate vajaduse küsimust, sest spetsiifilisi oskuseid on endiselt vaja.

„Kui ikkagi 7. ja 8. klassis füüsika ja matemaatikaga päris sinapeale ei saanud, siis täiskasvanuna järele õppimine on päris keeruline,“ selgitas Lilleleht. „Isegi kui matemaatikat elus kunagi vaja ei lähe, siis süsteemset mõtlemist on nutikate lahenduste juures väga palju vaja.“

Lisaks koolidele ja noortele saavad Lillelehe sõnul tööandjad ise hariduse kvaliteedi parandamisse panustada. „Oleme aastaid tegutsenud selle nimel, et viia kutsekoolidesse õpetajaid. Õpetajaid on keeruline leida, aga pole midagi teha – tuleb nad töömaailma praktikutest leida ja koolidesse õpetama suunata,“ rõhutas ta. Muidu tööturul vajalikke oskuseid ei õpetata.