Tallinna linnapeade ärid ulatusid keemiast kinnisvarani

Turistid kiidavad Tallinna vanalinna hubasust, keskaegset ilu ja hästi hoitud postkaardivaateid. Kuid selle kaardil on ka musti plekke – mahajäetud või kasutamata iidseid ehitisi. Delovõje Vedomosti selgitas välja, kellele lagunevad hooned kuuluvad.

Praegu on Venemaa saatkond Tallinnas ümbritsetud taraga, mis on täis protestiplakateid. Sada aastat tagasi pakkus Pika tänava 25 maja ees asuv kõnnitee hoopis teistsugust vaatepilti: kiirustavad linnaelanikud peatusid Reichmanni kaubamaja luksuslike vitriinakende ees, mis oli üks Tallinna esimestest universaalkauplustest.

Kuulsa Saksa-Vene ärimehe Franz Krulli nimi kõlab 21. sajandil Tallinnas taas: seda kõike tänu uusarendusele samanimelise ettevõtte krundil, mille projekti edendab juba tänapäevane magnaat Taavet Hinrikus. Kes oli aga Krull ise ja mille poolest tema Kalamaja äärele asutatud tehas tuntuks sai? Piiritus, külmkapid, suur poliitika ja rahakotikujuline tort – sellest kõigest tuleb juttu.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.