2026. aasta suur globaalprognoos: sõda lõpeb, aga mis tingimustel
Uus aasta algas illusioonideta, sest maailmapoliitikasse on naasnud loodusseisund, kus valitseb kõigi sõda kõigi vastu. Väikeriikide puhul selgub, kas aastakümnete jooksul on valitud omale õiged sõbrad.
Vladimir Putin ja Donald Trump on ju rahumehed mõlemad, aga mida tähendab see ülejäänud maailmale?
Foto: SIPA/Scanpix
USA erivägede edukas operatsioon, mis viis New Yorgis trellide taha maailma suurimate naftavarudega riigi Venezuela autokraadist presidendi, polnud just paljude poliitikavaatlejate bingokaardil. Vähemasti mitte 3. jaanuari peal, sest arusaamine, et Donald Trump Venezuelat niisama ei jäta, tundus üsna ilmne.
Kõva kisa teinud Kreml vaatas kogu üritus ilmselt sügava kadedusega, sest seda sama üritasid teha Vene väed juba 2022. aasta veebruaris Ukrainas, kuid nad lasti Hostomeli kohal puruks. See on aga pisike lohutus neile, kes mõlemal juhul leiavad, et ole sa suur või väike – nõnda 21. sajandil maailmapoliitikat ei tehta.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku esmaspäeviti ilmuv uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing
Selle aasta esimene briifing püüab mõista, mis oli see, mis tõi meid tänavusse aastasse ja veelgi enam, millisena võib see lõppeda. Euroopa vaatevinklist tundub ilmne, et kui oled jäänud maailmas viimaseks, kes jutlustab rahvusvahelisest õigusest, pead olema suuteline seda ka relvajõul kaitsta.
“Donroe” doktriini põlistamine. Vast ametisse asunud Donald Trumpi administratsioon tegi oma selgeima avangu mullu veebruaris toimunud Müncheni mainekal julgeolekukonverentsil, kui asepresident J. D. Vance tegi eurooplastele selgeks, et saabunud on uus geopoliitiline ajastu: USA teeb, mida tahab, sest ta saab.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.