“Vanemuisest tehakse vägisi Estoniat.” Meelevaldselt võetud rahvusteatri nimi tekitab teistes teatrites segadust

Plaanitud viie asemel oli Kristiina Alliksaar kultuuriministeeriumi kantsler vaid kaks aastat. Mitte intriigi ega tagatoa kokkulepete, vaid iseenda hinnangu pärast – see, mida ta tegi, ei olnud piisav.

Majanduskasv seisab kinni tarbijate usaldamatuse taga, väljapoole paistab Eesti aga kui “ärplev rinderiik“ ja see peletab investoreid, arvab Kultuuripartnerluse sihtasutuse juhataja Meelis Kubits.

Kuigi tehisaru võimaldab luua uutmoodi kunsti, siis inimese käega tehtud loomingule võib see anda uue tõuke, ütles Eesti üks tunnustatumaid fotograafe Kaupo Kikkas.

Eesti teatripubliku üheks meelisteemaks on viimastel aastatel olnud pangandus. Pangandusteemalisi tükke on lavastanud Hendrik Toompere juunior, kelle sõnul on „Lehman brothersi“ järjekord mitu aastat ning „Rahamaale“ otsitakse uusi aegu.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.