Iraan kinnitas kõrgeima liidri Khamenei hukkumist USA ja Iisraeli rünnakutes

USA ja Iraani suhted olid mitu kuud pingelised juba enne Iisraeli rünnakut Teherani pihta, sest Trumpi administratsioon nõudis Teheranilt uusi järeleandmisi tuumaprogrammi ja ballistiliste rakettide osas. Iraani ründamise oht tõstis naftahinna juba reedel seitsme kuu tippu.

Uus konflikt on pannud ärevusse Pärsia lahe naftariigid ning tekitanud üleilmsel turul hirmu võimaliku eskalatsiooni ees. Kuigi turud avanevad alles esmaspäeval, analüüsime, kuidas pinged võivad mõjutada maailmaturge ja mida see võiks tähendada Eestile.

Euroopa liidrid kutsuvad üles eskalatsiooni pidurdamisele pärast seda, kui USA ja Iisrael alustasid rünnakuid Iraani vastu. Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas nimetas olukorda Iraanis “äärmiselt ohtlikuks”, rõhutades, et piirkonna pingete eskaleerumine võib kiiresti laieneda.

USA president tegi oma äsjases meediapöördumises selgeks, et hommikul alanud Iraani-vastaste õhulöökide peamiseks eesmärgiks on islamidiktatuuri hävitamine, ütleb riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.