Olesja Lagašina: liiga kiire riigisektori palkade tõstmine ajab hamba verele
Õpetajate streigil ei ole kindlat majanduslikku alust, see on suuresti poliitilise manipuleerimise ja liigsete lubaduste tulemus, kirjutab Delovõje Vedomosti peatoimetaja Olesja Lagašina.
"Erasektor, erinevalt avalikust sektorist, mõistab, kuidas raha teenitakse, ning vaadab ametiühingu ja ministeeriumi vägikaikavedu hämminguga," kirjutab Delovõje Vedomosti peatoimetaja Olesja Lagašina.
Foto: Andras Kralla
Aasta tagasi jõustus valitsuse määrus, millega kehtestati põhikooli täistööajaga õpetaja miinimumpalgaks 1749 eurot varasema 1412 euro asemel. 23,8protsendilise palgatõusu eesmärk oli tasakaalustada inflatsiooni mõju ja motiveerida potentsiaalseid õpetajaid siduma oma elu haridusvaldkonnaga.
Õpetajate streigi puhul tuleks senisest rohkem rääkida palgajutu kõrvale sellest, et kui me hariduses süsteemseid probleeme ära ei lahenda, siis tuleb plakatid mõne aasta pärast keldrist või voodi alt jälle välja võtta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.