Anu Lill: fondijuht, pensionirahvas tahab plussi. Miinust tehes ära teiste selja taha poe!
Kui pensionifondi juht suudab isegi pulliturul raha kaotada, siis mõjub ka teiste inimeste sõnadest enda tegudele õigustuse otsimine kohatult, kirjutab ajakirja Investor vastutav toimetaja Anu Lill.
“Keegi ei ootagi pensionifondilt seda, et suudetaks krahhe ette näha. Aga pulliturul vähikäigu tegemine on juba selgelt fondijuhi töö,” kirjutab ajakirjanik Anu Lill.
Foto: Liis Treimann
„Jah, meie Roheline fond on aktsiaid täis ja on tõesti väga riskantne,“ tunnevad LHV sambamüüjad mulle kaubanduskeskuses rahakaotuse tõttu kaasa, eitades samal ajal, et fondijuht kehva tööd tegi.
Tuleb välja, et kui investeerimisfondidel lihtsalt seista lasta, siis nende tootlikkus on suurem kui aktiivselt juhitud fondidel. Nii selgus Triinu Tapveri doktoritööst.
Eelmise aasta suurimad kaotajad olid need pensionikogujad, kes olid otsustanud panustada LHV rohelisse fondi. Siiski ei tasu miinusest kiireid järeldusi teha - fondijuhid usuvad, et juba sel aastal võivad kaardid rohesektori kasuks pöörduda.
Kakskümmend aastat järjepidevat investeerimist, värvikaid ameteid ja kõikidest rahateenimise võimalustest kinnihaaramist on teinud rantjee-elust unistanud noormehest kümne miljoni eurose portfelliga investori.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.