Farištamo Eller: vajame elukeskkonda hoidvaid otsuseid võimaldavaid süsteeme

Elame ajal, mil selleks, et elu Maal saaks jätkuda meile meeldival moel, on vaja oma elu ja harjumusi muuta. “Tundub, et ühiskond korraga nii õitseb kui ka sooritab suitsiidi,” kirjutab Firenze ülikooli füüsikalise keemia professor ja terve hulga raamatute autor Ugo Bardi.

Muutusi suitsiidi vältimiseks nõuavad paljud vabaühendused, teadlased ja tavalised inimesed. Üheks pudelikaelaks aga näivad olevat poliitikud, kel on võim muutuste elluviimiseks, kuid kes seda kasutanud pole.

Pea kõik inimesed teevad otsuseid lähtuvalt iseenda maailmavaatest, teadmistest, muredest ja mõjutajatest. Seetõttu on omal kohal vaadelda, kes on need, kelle võimuses on vajalikke muutusi ellu kutsuda.

Aega peitust mängida ja jätkata neoliberaalse mõtteviisiga, mille järgi seisneb vabadus võimaluses teisendada kõik ümber rahaks, ei ole. Elamine mõtteviisis, et majandus(kasv) on kogu ühiskonna vundament, tuleb lõpetada, sest ressursid ammutab majandus (loodus)keskkonnast ja ükskõik kui palju inimesed loodusega kompromisse püüavad sõlmida, jääb see võimatuks missiooniks ning lõpuks tuleb ikka loodusseadused ära õppida ja otsused neist lähtuvalt teha.

On oluline teada, et avalikul arvamusel on arhitektid ning avaliku arvamuse kujundamine on n-ö päris asi. Levila on kirjutanud näiteks tuumalobist loo. Samuti on Levilas analüüsitud metsatööstuse turundust ja kommunikatsiooni (võrreldes inimeste päris arvamusega). Paljud on ilmselt näinud Martti Helde filmi “Vara küps”, millele filmiti ka järg “Vara küps. Meedia ja kommunikatsioon”, et näidata, kuidas avaliku arvamuse kujundamine käib.

Professionaalne lobi takistab oluliste vajalike otsuste vastuvõtmist. Erinevatel ülemaailmsetel läbirääkimistel on viimasel ajal tavaks saanud, et lobiste on rohkem kui riikide esindajaid endid ning et lobistid on ka delegatsioonide endi sees, mistõttu on nad lausa suletud uste taga toimuvatel aruteludel kaasas.

Kas oleks vaja avalikes huvides ja avaliku hüve eest kõnelejate hääl aruteludes kuidagi eristada, näiteks konkreetse märgisega?

Meie ühiskonnas on lisaks vaja seljatada huvikaitsjate tühistamise kultuur. On vaja mõista, et just meie kõigi elukeskkonna täiel kiirusel lõhkumine ja laastamine on äärmuslik.

Riigisektori töökorraldusse näib olevat sisse kirjutatud keerukus muutusi teha. Pidevad koosolekud, ümarlauad ja arutelud, mis viivad vaid järgmiste koosolekute kokkukutsumiseni. Mis see tehno-uskki muud on kui soov jätkata „edukat“ läänelikku eluviisi soovitavalt nõnda, et olla nende rikaste poolel, kes aina rikastuvad kõigi teiste inimeste ja kogu planeedi arvelt?

Vajalikud muutused on aga vaja ära teha kasvõi selleks, et inimene oma ellujäämiseski edukas oleks. Kui otsustussüsteemid pole vajalikke muutuseid ja otsuseid soosivad, siis tuleb need ümber disainida.