Eva Truuverk: ühine tulevikuvisioon kannab üle kriisidest

Aasta ärimees Ivo Suursoo on sõnastanud valemi: unista – planeeri – teosta. Paremini poleks võimalik elluviimise kontseptsiooni kokku võtta. Olen seda oma elus korduvalt töötamas näinud. Näiteks tänaseks üleilmseks kasvanud ja 180-s riigis ligi 200 miljonit inimest kaasanud liikumine Teeme ära Maailmakoristus sai alguse nelja inimese vestlusest ühes Tallinna kohvikus.

Samuti olen ma korduvalt näinud teostumas ühte kaoseteooria uurimisvaldkonna põhiprintsiipi ilmestavat liblikaefekti, mis poeetiliselt sätestab, et liblika tiivalöök Brasiilias võib tekitada orkaani Texases. Ühe inimese unistus, plaan, tegu või isegi sõna võib olla üllatava mõjuga suurtele rahvahulkadele.

Sel kevadel hakkab looma. Juba mitu aastat tagasi hakkas idanema mõte, et Eestil peaks olema oma tulevikulugu – ühine unistus. Vaadates meie praegust infovälja, näeme seal üha enam ärevust. Iga päevaga tundub, et meie planeerimishorisont lüheneb. Viimastel kuudel oleme jõudnud punkti, kus elame vaid hommikustest uudistest õhtusteni.

Kõneledes viimase aja jooksul ligi viiekümne Eesti visionääriga, kõlas üks selge sõnum – vajame oma inforuumi juurde positiivsust ja lootust selle kohta, et tulevik tuleb.

Marju Lauristin on sõnastanud selle vajaduse erakordselt tabavalt: "On aeg, kui vanad struktuurid ja hierarhiad lagunevad, uued aga alles kujunevad. Meil tuleb selles muutumises selgust saada, mida tuleks vanast alles hoida, millel rahus minna lasta ning mille kujunemist turgutada. Nii iseendas kui Eestis kui maailmas."

Meie poliitilisel maastikul domineerivad liigagi sageli lühiajalised või kitsalt poliitiliselt motiveeritud otsused. See kahjustab riigi võimet tõhusalt planeerida tuleviku arengusuundi ning õõnestab ühiskonna usaldust institutsioonide vastu. Puudub selge ühine eesmärk, mis vaataks tänastest kriisidest kaugemale ja mille alusel saaks langetada pika perspektiiviga otsuseid.

Just siin astub mängu algatus "Hakkab looma", mille siht on koguda sel kevadel kokku ligi 30 000 eestimaalase unistused sellest, millises Eestis võiks elada aastal 2050. See pole tavaline küsitlus, vaid struktureeritud aruteluformaat. Kogunenud unistusi analüüsitakse AI abil, et luua terviklik ülevaade rahva ootustest ja väärtustest. Viimane pilk ja sõna jäävad muidugi inimestele.

Eesti on ajalooliselt olnud edukas siis, kui meil on olnud ühised eesmärgid ning tahe nende nimel tegutseda. "Hakkab looma" pakub meile võimaluse jälle suurelt unistada – luua ühine nägemus Eestist aastal 2050, mis kannab meid tänastest kriisidest kaugemale.

"Hakkab looma" unistamistalgutele on oodatud kõik. Leida kõigest kaks tundi ja mõelda koos pere, sõprade või töökaaslastega tuleviku peale võib olla silmiavav kogemus. Hea on need unistused ka ühisesse infopanka kirja panna, sest siis on tulevik natukene rohkem sinu nägu.

Eestil on hädasti vaja pikka plaani, mis vaataks kriisidest üle – olgu selleks Rohetiigri pakutud visioon või mõni muu. Naastes artikli alguse juurde: unistame koos, planeerime koos ja teostame koos. Ja täiesti võimalik, et kõik on võimalik.