Tiina Saar-Veelma: hea juhtimine Eesti kaubamärgiks

Oli üks firma, mille tippjuht hindas enda töö kvaliteeti kord aastas sellega, et avalikustas palganumbri ja töötajaid said tema töö headust hinnata – suurendades, vähendades või jättes töötasu samaks. See firma ei tegutsenud paraku Eestis, vaid Soomes.

Siinse tööelu kohta loeme ikka veel raporteid, kus vaid kaks töötajat kümnest on töökohale pühendunud ja rahul juhtimisega, kui Skandinaavia keskmine määr on 40-50% (Gallup). Aga ka seda, et suur hulk töötajaid oleksid nõus väiksema palgaga, kui vaid nende otsene juht vahetuks (CV Keskus).

Nõrk juhtimine pole jätkusuutlik, sest segi kui töötajad ei lahku, mõjutab nõrk juhtimine motivatsiooni, tootlikkust ning lojaalsust, rääkimata värbamise kallidusest.

Teadlased on leidnud, et juhi võimestav käitumine avab töötaja potentsiaali, suurendab tema motivatsiooni, kohenemisvõimet ja vastuvõtlikkust. Seega, parem juhtimine võrdub parem rahvatervis ja elanikkonna rahulolu.

Soome juhtimiskonsultant ja teeniva juhtimise (servant leadership) ekspert Pentti Sydanmaanlakka on välja töötanud juhtide oskusmudeli, kus on sotsiaalne kompetents (sh. empaatia); liidri kompetents (sh. muutuste juhtimine); tõhususe kompetents (sh. otsustusvõime, planeerimine); vaimne ja füüsiline heaolu (sh. stressitaluvus) ning erialaoskus.

Kuna Soome juhtimiskultuuris domineerivad usaldus, autonoomia ja tasakaalustatud otsused, mis on ka tööõnne eelduseks ning Soome on meile ka kultuuriliselt lähedane, siis võiks neilt juhtimisoskusi importida.

Omalt poolt saaksime mudelit täiustada sellega, mis meie tugevus – Eestis on kõige enam startup-ettevõtteid elaniku kohta Euroopas. Lisaks digitaliseerimisele annab idukultuur lahenduskesksust, loovust, kastis välja mõtlemist ja agiilsust.

Mitmed Eesti tehnoloogiaettevõtted, sh Pipedrive ja Bolt on kogenud, et teistes riikides kontoreid avades, aitab Eesti idufirmade kõrge maine häid töötajaid värvata. Tehnoloogia sektori kiire kasvuga on alates Skype`ist olnud tarkvaravaldkonnas ellujäämise strateegiaks: muutu, või kao turult.

Konkurentsi olukorras kujunes välja tehnoloogia valdkonnale omanäoline avatud, demokraatlik, kaasav juhtimiskultuur, millest õppida.

Teine variant oleks luua väljaõppe programm ja kehtestada haridusnõuded erafirmade juhtidele, nagu arstid ei saa tööle asuda ilma põhjaliku väljaõppeta. Selle lahenduse kasuks räägib seegi, et 2021. aasta Eesti juhtimiskvaliteedi uuringust selgub, visiooni ja missiooni, eesmärkide seadmise, ühiste väärtuste ja pikaajalise strateegia tähtsust mõistavad enim avaliku sektori organisatsioonid ning juhid, kelle viimase hariduse omandamisest pole möödunud rohkem kui 20 aastat.

Kolmas variant on SEG uuringutesse lisada juhtimiskultuuri analüüs. Neljas variant on luua juhtidele Kununu.com-laadne rakendus, kus töötajad saavad oma juhte hinnata ja neile komplimente jagada. Ja viiendaks, tasemel juhtimiskultuuriga ettevõtteid võiks premeerida mõne magusa töömaksu soodustusega.