Vastukaja: Aafrikaga seotud müüte tuleb murda, mitte toita
Nii Aafrikas kui ka mujal kaugetel turgudel on võimalik edukalt äri ajada, esmast nõu ja abi saab välisministeeriumist, kinnitab Eesti suursaadik Keenias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis Daniel Erik Schaer vastukajas Äripäevas ilmunud artiklile.
Diplomaatia töötab pidevalt majandussuhete arendamise nimel. Eesti presidendid on külastanud mitmeid Aafrika riike. Välisminister Margus Tsahkna kohtus mullu novembris Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri Ronald Lamolaga.
Shokoboxi juht ja kaasomanik Konstantin Kekišev hakkas ootamatult saama ahvatlevaid pakkumisi ostuhuvilistelt kaugetest riikidest, kuni kerkisid kahtlused. Delovõje Vedomosti ajakirjanik käis läbi sama tee ja oleks peaaegu Gambiasse enam kui 700 000 euro eest olematuid küpsiseid müünud.
Eesti äritegemisviis Aafrikas ei tööta, ütleb Eesti suursaadik Daniel Schaer: et ennast seal sisse süüa, on vaja teada reegleid. Siis võivad jõupingutused end ehk ära tasuda.
Aafrika lõunatipus asuv kontinendi üks jõukamaid riike Lõuna-Aafrika Vabariik pakub magusat võimalust Aafrikas äriga alustamiseks, ent võrratu loodusega riik võib oskamatu läheneja ka jalust maha lüüa.
EASi ja KredExi ühendasutus avas esimese ekspordiesinduse Aafrikas, täpsemalt Keenia pealinnas Nairobis. Miks on Eesti ettevõtetel sellist esindust vaja, kirjutab ühendasutuse ekspordinõunike juht Sven Aulik.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.