Maag Foodi juht: nii jätkates Eesti seakasvatus kaob. “See on fakt, mitte ähvardus”
Praegune seakatkupuhang sunnib küsima, kas Eestil on üldse vaja oma toidutootmist, kui see riigile korda ei lähe, kirjutab Maag Foodi juhatuse esimees, Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Silver Kaur.
Sigade Aafrika katku puhang on seadnud küsimärgi alla Eesti seakasvatuse jätkusuutlikkuse. Maag Food – Eesti suurim toiduainetööstus ja ettevõte, mille tütarettevõtte Maag Agro alla kuulus enne taudi 95 000 siga – on täna olukorras, kus hävitatud või hävitamisel on ligikaudu 30 000 looma ning karantiini ja piirangute all ligi 53 000.
Eesti suurimale seakasvatajale Maag Agro kuuluvas Eesti suurimas sigalas EKSEKO avastati katk – seal kasvatatakse üles ligi pooled Eesti sead, kes lähevad edasi nuumafarmidesse.
Maag Agro Eesti suurimas seafarmis EKSEKO-s ja Nurme farmi järelevalvetsoonis asuvas Piiskopi farmis tuvastati sigade Aafrika katk (SAK). Hukkamisele läheb pea 30 000 siga.
Seakasvatajate olukord on täielikult üle võlli keeratud – katk levib iga päevaga ja turud on ära lõigatud. „Olukord on väga hull,“ tunnistas HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.