Martin Mark: Eesti tervishoid vajab lisaraha, mitte uusi vastasseise
Tööandjate tervisekindlustus ei ole riikliku süsteemi konkurent, vaid selle strateegiline liitlane, kirjutab If Kindlustuse juhatuse liige Martin Mark.
If Kindlustuse juhatuse liige Martin Mark arvab, et Eesti tervishoid vajab koostööd avaliku ja erasektori vahel.
Foto: Erakogu
Eesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi kasvava rahastussurve ja üha pikenevate ravijärjekordadega. Eurostati 2022. aasta andmetel on Eestis Euroopa Liidu üks suurematest katmata ravivajadusega riikidest.
Eestis saab tööandja osta töötajale maksuvabalt tervisekindlustuse, mille maksupiir on 400 eurot. "Lätis oli eelmine aasta kindlustus maksuvaba 750 eurot ja Leedus veel rohkem," rääkis Confido juht Edvard Garder.
Tervisekindlustus ei ole enam pelgalt hüve – see on muutumas tööandja konkurentsieeliseks, mida ootavad nii noored spetsialistid kui ka kogenud töötajad. Mida tervisekindlustus tegelikult katab, kuidas on töötajate ootused viimastel aastatel muutunud ja kuidas see kõik mõjutab tööandja brändi?
Tööandja ravikindlustus tagab kiirema juurdepääsu eriarstiabile ja katab ka hambaravi, psühholoogilist nõustamist ja muid raviteenuseid. Motivatsioonipaketis on see kõrgelt hinnatud, räägitakse värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates.
Ühiskond investeerib tervishoidu ajaloo suurima summa, kuid tervena elatud aastate hulk väheneb, kirjutavad Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter ja tervise töörühma nõunik Piia Zimmermann.
Äripäeva TOP Gala 2025 eksportija kategooria esikoht läks Aqua Marina AS-ile, ettevõttele, mille põhitegevuseks on investeeringute haldamine ning Eestis, Lätis, Leedus asuvate kütuse- ja energiasektoris tegutsevate äriüksuste juhtimine. Kui 35aastase tegutsemisaja järel on fookus ammuilma paigas, tuli algusaastatel olla kiire reageerija, leidlik kõigetegija ning valmis olla ootamatusteks.