Mainori rektor: majandusloogika peab jõudma kõrgharidusse
Eesti suunab praegu piiratud ressursside juures enamiku tudengitest kõige kallimasse kõrghariduse vormi, kuigi majanduse konkurentsivõime eeldab vastupidist, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai.
Ühelt poolt on kõrgharidus finantsilise surve all, teisalt pole senisel kujul enam jätkusuutlik mudel, kus enamik tudengkonnast õpib kõige kallimas haridusvormis, arvab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Andrus Pedai.
Foto: Jan-Erik Tihemets/Mainor
Viimastel nädalatel on kõrghariduse tuleviku üle arutletud tavapärasest valjemalt. Ülikoolide rektorite ühispöördumine valitsusele, Jaak Aaviksoo värske artikkel ja Raul Eametsa arvamus on toonud avalikku fookusesse ühe ja sama probleemi mitu erinevat külge.
On tagumine aeg küsida, kas me õpetame Eestis ikka õiget asja, õigel tasemel ja õigel moel. Vastasel korral jäämegi taastootma paradoksi, kus meid vaevab korraga nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai.
Aasta-aastalt aina tõsisemalt lahti rulluvat tööjõukriisi ei ole võimalik lahendada ilma tugevate rakenduskõrgkoolideta. Rakenduskõrghariduse rahastuse külmutamisel spetsialistide defitsiit vaid süveneb, kirjutab Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees Ülle Ernits.
Välistudengite vastuvõtt Eesti kõrgkoolidesse on juba mitu aastat tugevas languses, kuid seda mitte põhjusel, et talendid oleksid maailmast otsa saanud, vaid Eesti süvenevalt tõrjuva viisapoliitika tõttu, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai.
Yara Eesti juhataja Marek Linnutaja ja väetamisekspert Eva Tuusis räägivad sisuturundussaates Eesti põllumajanduse hetkeseisust, mida viimaste aastate ilmastik ja globaalne olukord on tugevalt mõjutanud.