Andi Hektor: Eestis on targa tööstuse buum, nüüd tuleb hoogu hoida
Targa tööstuse buumi pööramine taastootvaks tsükliks nõuab suuri summasid, veelgi enam aga pikaajalist ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab füüsik ning ettevõtete GScan ja MuRayTech asutaja Andi Hektor.
“Jämeda pliiatsiga tõmmates maksab füüsilise tehnoloogia laboriküpseks saamine 1 miljoni, valideerimine ettevõtluskeskkonnas 10 miljonit ja viimine esimestele turgudele 100 miljonit. Globaalselt paljudele turgudele jõudmine maksab üldse miljardi,” kirjutab füüsik, teaduse populariseerija ja ettevõtja Andi Hektor.
Skeleton Technologies avas Saksamaal, Leipzigis 220 miljoni eurose superkondensaatorite tehase, et toetada tehisintellekti andmekeskusi ja stabiliseerida Euroopa elektrivõrke.
Eesti peab olema kvantarvutite vallas suunanäitaja, mitte selle tehnoloogia pelk tarbija, kirjutab füüsik, teaduse populariseerija ja Metroserti juhatuse liige Aigar Vaigu Äripäeva essees.
Kui mõnes Euroopa riigis võtab piloottehase loomine aastaid, siis Eestis võivad esimesed tulemused olla märksa kiiremad, kirjutab KIKi keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.