Tiit Hennoste: pea ainus arvestatav optimismi süstija oleks alanevad toiduhinnad
Eesti inimesed ei ole harjunud liigse pessimismiga, olukord ongi objektiivselt kehv, kirjutab meediakriitik ning keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mida rohkem kuulutavad poliitikud saabuvat uut paradiisi, seda umbusklikumaks muutuvad inimesed. Oleks hea, kui nad vaikiksid, leiab Tiit Hennoste.
Foto: Raul Mee
Juba sada korda on kuulutatud, et Eesti suurim probleem ei ole mitte majanduslangus ja poliitiline tõmblemine, vaid inimeste pessimism. Siiani on väidetud, et just see pessimism paneb majanduse langema, aga pole veel jõutud võimsama väiteni, et seesama pessimism põhjustab ka poliitilisi tõmblusi.
Oleme Eestis pessimismiga liialt ära harjunud. Meie optimism peab tuginema teadmisele, et oleme Lääne-Euroopast sitkemad ja kiiremad, kirjutab LHV juht Mihkel Torim vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Taavi Rõivasel oli peenhäälestuse ajastu osas õigus, isegi kui selle üle naerdi. Eesti ellu toob värskendava suuna see, kui taas suurelt ja väärtuspõhiselt mõtlema hakata, kirjutab investor Tauri Alas vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tähelepanumajandus on tapnud inimeste elujaatuse. Siinkohal lasub vastutus neil, kes meediasisu toodavad, kirjutab konsultant Robert Reisman vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.