- OMX Baltic0,34%312,25
- OMX Riga0,45%903,2
- OMX Tallinn0,63%2 086,98
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,08%6 775,8
- DOW 30−0,61%47 417,27
- Nasdaq 0,08%22 716,14
- FTSE 100−0,56%10 353,77
- Nikkei 225−1,39%54 259,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,46
- OMX Baltic0,34%312,25
- OMX Riga0,45%903,2
- OMX Tallinn0,63%2 086,98
- OMX Vilnius0,31%1 357,54
- S&P 500−0,08%6 775,8
- DOW 30−0,61%47 417,27
- Nasdaq 0,08%22 716,14
- FTSE 100−0,56%10 353,77
- Nikkei 225−1,39%54 259,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,46
Mart Koldits ja Hardi Kinnas: noored tuleb aidata ekraani tagant töövestlusele
Noorte ebakindlus näost näkku suhtlemisel takistab neil tööle saamast. Neid aitaksid juba lihtsad baasoskused, mille omandamiseks tuleb vaid harjutada ning noori selles toetada, kirjutavad avaliku esinemise koolitajad Hardi Kinnas ja Mart Koldits.
Loe AI kokkuvõtet
Me oleme aastaid õpetanud juhte ja näitlejaid esinema ning inimestega suhtlema. Näeme iga päev, kui suur vahe on sellel, kas inimene oskab olla füüsilises ruumis või mitte.
Viimastel aastatel on üks asi hakanud eriti silma – meie ägedad noored.
Noored ei ole rumalad. Nad ei ole laisad. Aga paljud neist ei tunne end füüsilises ruumis kindlalt.
Töö algab kohtumisest
Töötukassa juht Gert Tiivas on juhtinud tähelepanu sellele, et noorte töötus on Eestis päris probleem. See tähendab, et paljud noored ei jõua tööle nii kiiresti, kui võiks. Seda kinnitab ka statistika.
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis 15–24aastaste töötuse määr Eestis üle 25 protsendi, mis tähendab, et iga neljas noor, kes soovib töötada, ei ole tööga hõivatud. Samal ajal jäi kogu tööealise elanikkonna töötuse määr ligikaudu 7 protsendi juurde. Ka rahvusvaheline võrdlus näitab sama mustrit.
Eurostati andmetel oli noorte töötuse määr Eestis 2025. aastal ligikaudu 19–20 protsenti, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine jäi umbes 15 protsendi juurde. Eesti kuulub seega noorte töötuse poolest Euroopa Liidu kõrgema riskiga riikide hulka.
Tööleminek ei alga CVst. See algab kohtumisest. Istumisest teisel pool lauda. Silma vaatamisest. Oskusest öelda, kes sa oled ja miks siin oled.
Just see hetk on paljudele noortele raske.
Päris ruumis ei ole undo-nuppu. Kui sa ütled midagi valesti, siis see jääb. Kui tekib vaikus, siis seda on tunda. Kui pilk langeb maha, siis teine märkab seda. Teise inimese käte liikumine, ülejäänud kehakeel, miimika – kõik, mida meie alateadvus neil hetkedel kinni püüab.
Seotud lood
Ja tasus saab kah kokkuleppele
Suurt palka tahtev noor ei pruugi olla jultunud, vaid lihtsalt teadmatuses. Kui tööandja küsib seepeale õigeid küsimusi, selmet karjääri alustavat inimest kritiseerida ja hirmutada, siis võib ettevõte saada endale täpselt selle talendi, keda on oodatud, kirjutab juhtimiskoolitaja ja palgateadlikkuse kontseptsiooni autor Irene Annus.
Eesti on noorte töötuse poolest Euroopa absoluutses tipus, kuid tööd pole raske saada ainult noortel, vaid isegi kogenud juhtidel – uus reaalsus on saata välja sadu CVsid ja tööandja saavad valida koguni 200 inimese vahel.
Noorte ebarealistlikud palgaootused tulenevad teadmatusest ja enda võimete valesti hindamisest, rääkis koolitaja ja raamatu “Palgateadlik läbi elu” autor Irene Annus.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.
Hetkel kuum
„Naised tipus“ sarja uus lugu
Roosaare: “Tahaks asjad varem või hiljem ära lahendada”
Podcastid
Enimloetud
3
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele