Rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross: kuidas saada odavat elektrit?
Keegi peab kuidagi tarbijad organiseerima ja käitumist koordineerima, vastasel korral ei teki nõudluskõverat ega kujune turuhinda, kirjutab rahandusministeeriumi nõunik Märten Ross.
Eesti näitel oli ka valdavalt põlevkivielektrile tugineval ajastul elektritootjal raskusi tõestada, et hind peab kajastama kogu omahinda, ütleb Märten Ross
Foto: Liis Treimann
Liiga sageli heidetakse elektritootjatele ette, et nad ei saa turutingimustel hakkama, kui nad kurdavad tootlusprobleemide üle või küsivad tulugarantiid. Siin ja seal esitatav üleskutse (küll vastukäivatel ideoloogilisel põhjusel), et elektritootjad peaksid toimima turutingimustel, on iseendast vajalik eesmärk. Kuid mis üldse on elektri tootmine turutingimustel?
Energiapoliitika suunamuutus taastuvenergiale – õilsa eesmärgi nimel seljatatakse vaba turg ja konkurents, kirjutab tuuleparkide arendaja Raisner ASi nõukogu liige ja Adepte Energy OÜ juhatuse liige Gregor Raudvere.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Avatud elektriturgudel kõigub hind iga päev ja isegi iga veerandtund. Paljud ettevõtted sõlmivad elektrilepingu „hetke parima“ pakkumise järgi, kuid tegelikult määrab hinna hoopis ajastus – kas leping sõlmitakse ajal, mil turg on madalal või kui hinnad on juba tõusulainel. Just see eristab juhuslikku ostu arukast elektriostust, mille abil ettevõte saab oma kulud kindlalt kontrolli alla.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.