Sirje Potisepp: Eesti ei tohi kriisi ajal oma toidutootmist nõrgestada

Toidutootjatele kõlab tuttavalt, kui mõni valdkonnaväline inimene küsib: “Aga miks te ei pakenda tooteid paberist karpi? Lihtsalt vahetage plastmass millegi muu vastu.” Seda ei saa pahaks panna, sest inimesed, kes ei puutu igapäevaselt suurtootmise, pakkeliinide, nende varuosade ja erinevate materjalide sobitamisega kokku, ei tea ega peagi teadma, kui keerukas protsess on pakkematerjali vahetamine. MAAG Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja ostudirektor Irja Torstenberg avavad pakendite keerukat maailma läbi lihatööstuse prisma.

Nn agri-prosperity gap’i ehk põllumajanduse sissetulekulõhe tõttu eraldatud lisaraha viib Eesti tootjate sissetuleku Euroopa keskmisele lähemale, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval.

Toidutööstus Orkla ei poolda toidu käibemaksu erisuse tegemist, sest kokkuvõttes see ei aitaks muret lahendada, rääkis Eesti kontserni müügidirektor Andrei Holm.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.