Sivar Irval: ajalooline samm ebavõrdsuse vähendamiseks põllumajanduses
Nn agri-prosperity gap’i ehk põllumajanduse sissetulekulõhe tõttu eraldatud lisaraha viib Eesti tootjate sissetuleku Euroopa keskmisele lähemale, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval.
Targad investeeringud tehnoloogiasse, tootmise efektiivsusse, tootmismahu kasvu ja toidu töötlemisse võimaldaksid Eesti toidusektoril märkimisväärselt kasvatada ekspordivõimekust, ütleb Sivar Irval.
Foto: Kalev Lilleorg
Euroopa Liidus on põllumajandustoetuste süsteem olnud aastakümneid ebaühtlane. Riigid, kes liitusid 2004. aastal, alustasid märksa madalamalt tasemelt. Eesti põllumajandustootjad said Euroopa Liiduga liitumisel toetusi ligikaudu 25% Euroopa Liidu keskmisest. Ka pärast kahe aastakümne pikkust arengut ja võrdsete toetustasemete eest seismist jõuame järgmise aasta lõpuks alles umbes 80% tasemele.
Täna viis Eestis juba Leiburit omav Rootsi põllumajandusühistu Lantmännen lõpule tehingu, millega ostab toiduainetööstustele tooraineid ja tarvikuid pakkuva Soome firma Leipurin, mis on tegutsenud Eestiski üle 30 aasta.
Kui eelmisel aastal oli suurtes farmides mitu sigade Aafrika katku puhangut ja hukata tuli palju kodusigu, siis tänavu on tuvastatud katk 38 metsseal. Uus katkupuhang on vaid aja küsimus, leiab mullu aasta loomaarstiks valitud ASi Vireen juht Tarmo Terav.
Sõda Lähis-Idas lükkas väetiste hinnad lakke, kuid raskeks läheb Eesti põllupidajatel alles sügisel, kui varud saavad otsa. “See on täiuslik torm,” tõdes põllumeeste ühistu Kevili juht Hannes Prits.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.